Sissemurdmise ohvriks langemine muudab oluliselt inimeste hoiakuid varguste suhtes. Näiteks 65% inimestest, kelle koju sisse murti, ei oleks osanud arvata, et nende koduga selline asi võib juhtuda – pärast juhtunut kardab sissetungi kordumist aga 68% ohvritest.

Ohvriabi Põhja piirkonna juht Olga Jevdokimova sõnul seostub koju sissemurdmine inimestele turvatunde kaotusega ning selle taastamine on pikaajaline protsess. “Sissetungi järgselt võib inimene tunda hirmu, ebakindlust, unehäireid, enesesüüdistamist ja depressiooni, mis on traumaga kaasnevad tugevad stressireaktsioonid. Tihtipeale ei seostatagi oma kehva meeleoluseisundit esmapilgul koju sissetungiga, kuid kui neile tähelepanu ei pöörata, on suur tõenäosus, et võivad välja kujuneda erinevad vaimse tervise probleemid – näiteks post-traumaatiline stressihäire või ärevushäired,” sõnas Jevdokimova

Uuringu läbiviija, G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala sõnul näitavad uuringu tulemused selget paradigma muutust inimeste suhtumises oma vara kaitsmisesse. “Kui varem on sissemurdmisi kardetud peamiselt mõne materiaalselt hinnalise eseme varguse pärast, siis nüüd näeme, et juhtumiga kaasnev emotsionaalne kahju on veelgi suurem. Asjad saab asendada, aga kodust turvatunnet ei pruugi Sa kunagi tagasi saada, kui Sinu kodus on sees käidud. Soovime koostöös Ohvriabiga sellele tähelepanu pöörata ning pakkuda tuge inimestele, kes seda vajavad,” sõnas Pärjala.

Vahetult pärast sissetungi tasub pöörduda Ohvriabi poole, helistades kriisitelefonile 116006 või vaimse tervise tugiliinile 6604500, kus pakuvad emotsionaalset tuge ja psühholoogilist esmaabi nõustajad. Kui traumajärgsed sümptomid püsivad pikemalt, tasub kindlasti nõu pidada enda perearsti või vaimse tervise õega.