Olen ise ka usinalt juba mitu nädalat kodune olnud ja justkui oma isiklikus mullis elanud. Olen tihti mõelnud, millega inimesed sellisel keerulisel ajal tegelevad ja kuidas neil karantiinitingimustes läheb. Selle projektiga sain võimaluse saada vastused oma küsimustele ning samuti loodan, et see lugu annab inimestele motivatsiooni jätkuvalt kodus püsida ning säilitada huumorimeelt meid ümbritsevas ärevas keskkonnas.

Projektiga läks ruttu – reedel tuli mõte see ette võtta ning küsisin oma Instagrami ja Facebooki fotolehe jälgijatelt, kes tahaks kaasa lüüa. Samal õhtul panin kokku pildistamisgraafiku ja juba järgmisel päeval kell 10:15 alustasin oma ringkäiku. Pühapäeva õhtuks olid kõik soovi avaldanud pered turvaliselt, sotsiaalse distantseerumis põhimõtet järgivalt jäädvustatud. Esmaspäevaks kogusin kokku inimeste lood, töötlesin pildid ja panin kokku blogipostituse ehk siis kokku nelja päeva projekt.

Suurimaks väljakutseks oli ilmselt jahe ilm. Kui laupäev oli veel mõnusalt kevadiselt soe, siis pühapäeval alustasin pildistamist 1,5-kraadise temperatuuriga. Olen väga tänulik, et nii paljud toredad pered projektiga kaasa tulid, ning rõõmus, et ilm sademete puudumise osas õnnestus. 

Kõiki fotosid Eesti inimeste eriolukorrast tingitud kummalisest elukorraldusest näeb SIIT. Pilte täiendavad lahedad tekstid.