“Suve teises pooles, kui algab hoidiste tegemise aeg, suureneb hüppeliselt olmejäätmete kogus kanalisatsioonis. Peetakse normaalseks, et biolagunevad materjalid, nagu kasutuskõlbmatud tomatid ja kurgid, marjade varred, puuviljade koored jms võib visata WC-potti,” selgitas olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.
Ka muud toidujäätmed tekitavad tõsiseid probleeme. Torustiku seinale tekib rasva kiht, mis järjest pakseneb, sest sellesse jäävad kinni teised sinna mittekuuluvad tahked osakesed. Tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee edasi liikumist puhastisse.
Pille Aarma sõnul ei ole keeruline järeldada, et jäätmete viskamine kanalisatsiooni põhjustab ummistusi, halvemal juhul ka reoveepuhasti pumpade rikke või isegi purunemise. Seetõttu palub Eesti Vee-ettevõtete Liit inimestel järgida üldreegleid nii kanalisatsiooni kasutamisel kui ka jäätmete käitlemisel.
Jäätmete koht on konteineris
Jäätmete jaoks on olemas vastavad kogumiskonteinerid. WC-potti tohiks jõuda ainult majapidamise reovesi! WC-potti ei tohi visata vatitikke, hügeenisidemeid, tampoone, meigieemalduspatju, -lappe, kondoome, juuksekarvu, kohvipaksu, pakendeid, plastikesemeid, ravimeid, kemikaale, sokke, suitsukonisid jne.
Tualetti ei tohiks sattuda ka WC-poti külge kinnitatavad plastikust värskendajad, sest tegu on vees mitte lahustuvate toodetega. Ka pealtnäha süütu majapidamispaber on sage ummistuste tekitaja, sest ei lahustu vees piisavalt kiiresti.
Kui vesi ei voola ära