Kuigi päikesest energia tootmine on isegi esialgset investeeringut arvesse võttes soodsaim kodune energialahendus, ei ole paljud eestlased päikeseenergia tõhususes täielikult veendunud. Selleks on muidugi hea põhjus: siinne kliima ei löö päikesest energia tootmisele mõeldes tõenäoliselt kellelgi silma kohe särama.
Kas teadsid, et päikesejaama omanik saab “üle jäänud” elektri ära müüa?
Samas levib tänaseni internetis ja vestlusringkondades päikeseenergia kohta suurel hulgal poolikut või ebatäpset informatsiooni, mis samuti potentsiaalseid päikesejaama omanikke heidutada võib. Kas sina näiteks teadsid, et kui toodad koju päikesejaamaga elektrit, tuleb tootmisest “üle jäänud” elekter ära müüa?
“Oma päikeseelektrijaamaga saab kohapeal tarbimisest üle jääva elektri võrku müüa. Selleks tuleb sõlmida elektrimüügi leping, näiteks Elektrumiga, ja siis ostab Elektrum kohapeal tarbimisest üle jääva elektri ära,” sõnas ettevõtte äriarendusjuht Marek-Andres Kauts.
Ülejäädava elektri võrku müük toimub Eesti piirkonna tunnipõhise hinnaga, milleks näiteks 2019. aastal oli 47 eurot megawatt-tunni kohta. Kusjuures päikesejaama poolt teenitav hind on mõnevõrra kõrgem, sest päikesejaam toodab elektrit päevasel ajal, kui tarbimiskoormused ja -hinnad on mõnevõrra kõrgemad.
Palju ikkagi päikeseenergiaga säästab?
Levinuim päikeseenergia seotud küsimus puudutab muidugi kogu asja tasuvust. Teatavasti päikesest energia tootmiseks raha ei kulu, ent et kodus taastuvat energiat kasutama hakata, tuleb paigaldada päikesejaam. Küsimus peitubki enamikele inimestele esialgse investeeringu äratasuvuses.
Kuni tänavu aasta lõpuni rajatud päikesejaamadele kehtib riigipoolne taastuvenergia toetus 53,7 eurot iga toodetud megavatt-tunni kohta. See tähendab, et koju paigaldatud päikesejaam tasub end üldjuhul ära 10, soodsate tingimuste korral isegi 7-8 aastaga. Ilma toetuseta on aga tasuvusaeg umbkaudu poole pikem.
Sel põhjusel ongi 2020. aasta viimane aeg koju päikesejaama paigaldamiseks – juba järgmisel aastal valminud jaamadele enam toetus ei kehti. Lisaks rahalisele võidule ei tasu sugugi alahinnata ka päikeseenergia teist ja isegi olulisemat poolt: looduse säästmine. Päikeseenergia tootmiseks ei ole vaja põlevkivi kaevandada ja põletada, millega kaasneb mõistagi CO2 atmosfääri paiskumine.
Kas ühest päikesejaamast keskmisesse majapidamisse piisab?
Oluline punkt, mis päikeseenergiast rääkidest sageli kahe silma vahele jääb, on asjaolu, et päikeseelektrijaam töötab ikkagi koos elektrivõrguga. Päeval toodetud elekter kasutatakse kohapeal ära ja ülejäägi saab omanik võrku müüa. Öösel mõistagi päikesejaam elektrit ei tooda – sel ajal kasutatakse majapidamises tavapärast elektrivõrgust tulevat elektrit.
Laiemalt rääkides paigaldatakse eramajadesse siiski säärase võimsusega jaamad, mis kogu majapidamise energiavajaduse katab ning pigem jääb rohelist elektrit üle. Mõistagi on olemas ka offgrid lahendused ehk päikesejaamad, mis võrku ei vaja.
“Sellised lahendused koosnevad lisaks päikesepaneelidele veel salvestusseadmetest ja on oluliselt kallimad. Majanduslikult tasuvamad on ikkagi koos võrguga töötavad lahendused ja offgrid’i peale on otstarbekas minna siis, kui elektrivõrguga ühendust pole – näiteks elektrivõrgu ühenduseta metsataludes,” selgitas Kauts.
Mis saab pilvise ilma korral?
Eesti kliimasse päikesejaama rajades tuleb tahes-tahtmata mõelda sellele, et enamiku ajast võib taevas lisaks päikesele näha ka pilvi. Kui esialgu võib tunduda, et pilvise ilma korral pole päikeseelektrijaamaga midagi teha, siis tegelikult ei ole asi sugugi nii halvasti.
“Pilvisel ajal jaam toodab elektrit küll, aga võrreldes päikselise ilmaga vähem,” sõnas Kauts. Kõike seda võetakse Elektrumis juba kliendile päikesejaama lahendus planeerides arvesse, mistõttu ei pea muretsema, kas lubatud tootmismahud kehtivad ainult suvel.
Seda, kas pilvise ilma korral tuleb elektrit võrgust juurde osta või mitte, sõltub sellest, kui suur sel hetkel kliendi tarbimine ja kuidas tarbimine on ajatatud. Tarbimise ajatamisel on abiks Elektrumi Targa Kodu lahendus.
