Sisuturundus

Eesti kuulub kehvemate prügisorteerijate hulka – puudu jääb eelkõige mugavatest võimalustest ja tahtest

Prügisorteerimise tähtsust ning vajalikkust hakatakse õpetama varakult, juba koolipingis, ent ometi käib see Eestis veel üle kivide ja kändude. Muutused on tõepoolest vajalikud, ent kuidas siis ikkagi prügisorteerimist parandada ning pakendid paremini ringlusesse suunata?

Teadlikkus tõuseb, aga konteinerid risustamisest veel ei pääse

Pakendiringlus on Eestis pakendite kogumiseks püsti pannud ligemale 2600 avalikku konteinerit. Nad on teinud hanke nende rendiks ning hanke võitnud ettevõte võtab endale ka pakendite sorteerimistehasesse viimise ning sorteerimise kohustuse.

“Need, mida saab ringlusesse võtta, sorteeritakse välja. Mida ringlusesse võtta ei saa, läheb energia tootmiseks või prügimäele,” räägib Eesti Pakendiringluse esindaja Alder Harkmann. 

Ta lisab, et hanked on üles ehitatud nii, et jäätmekäitleja oleks alati ja igakülgselt motiveeritud tegelema  protsessiga algusest lõpuni. Tasu väljastatakse iga tonni eest, mis ära sorteeritakse, ning ka ringlusesse suunatud pakendite eest saab käitleja oma tulemit parandada. 

Paraku viiakse aeg-ajalt mõned pakendiringlusele suunatud konteineritäied prügimäele, sest konteinerisse on pandud sinna mitte sobivaid jäätmeid. Kui konteinerit tühjendama tullakse, vaatab autojuht selle sisu üle ja otsustab, kas tühjendada konteiner prügimäel või viia jäätmekäitlusesse. 

Mõistagi ei hakka autojuht prügis põhjalikult sobrama, olukord tehakse enamasti kindlaks visuaalse vaatluse teel. Kurb on lihtsalt asjaolu, et ringlusele suunatud konteinereid ikka veel asjatundmatult risustatakse. 

Ringlusesse võiks jõuda palju rohkem

Prügi sorteerimise vallas võib kindlalt väita, et selle sujumine on suuresti kinni inimeste teadlikkuse ja ka mugavate kogumislahenduste taga. Harkmann sõnab, et kuigi inimeste teadlikkus on viimase viie aastaga tohutult tõusnud, on fakt, et olmeprügi sisaldab ikka veel 30% pakendeid. See näitab, et arenguruumi on meil küllaga. 

Suurt tööd tuleb veel teha ka pakendite disainiga, sest palju on pakendeid, mida ei saagi ringlusesse võtta.

Tänane süsteem on üles ehitatud selliselt, et tarbijalt tuleb tasuta tagasi võtta kõik pakendid, sõltumata sellest, kas see on ringluspakend või mitte, sest tarbija on poest toodet ostes tasunud juba ka selle pakendi loovutamise eest pakendikogumise süsteemi.

Mis pakendid ringlusesse lähevad?

“Tegelikult me ei peaks muretsema selle pärast, milliseid pakendeid saab ringlusesse võtta ja milliseid mitte. Kõik sobilikud pakendijäätmed sorditakse välja ja saadetakse ringlusesse, ülejäänud läheb tõepoolest energiakasutuseks Irusse. See on aga igal juhul parem kui prügilasse ladestamine. Võin kinnitada, et enamus liigi järgi sorteeritud pakendijäätmetest jõuab täna taaskasutusse kas Eestis või mõnes välisriigis,” ütleb Harkmann.

Kõige lihtsamini ringlusesse võetavad materjalid on klaaspakendid, papp-pakendid, metallpakendid ja plastpakendid, mis on tähisega PP, PET, PS, HDPE, LDPE. Ka joogikartongile on Pakendiringlus leidnud lahenduse – selle võtab ringlusesse üks Soomes tehas.

Ringlusväljundid on täna puudulikud nendel pakenditel, mis koosnevad mitmest eri materjalist. Näiteks paberkotikesed, millel on peal plastkate ning mõnel ka plastist aknake. Plastide puhul on lugu keerulisem, kuna niisuguseid plastisorte, mida ei saagi ringlusse võtta, on palju.

Põhjus on selles, et need koosnevad mitmest erinevat liiki plastkihist. Küll aga muutuvad need võimalused ajas pidevalt. Seetõttu ei tasuks kodudes väga palju pead murda, kas seda või teist pakendit on võimalik ringlusse võtta või mitte.

“Sorteerimistehas on see, kes otsustab, mis võtta välja ja mis mitte. See sõltub omakorda sellest, kas vastavat materjali on parasjagu võimalik kusagil tehases  ringlusse võtta või mitte,” ütleb Harkmann.

Mida toob tulevik?

Euroopa Liidu direktiivid näevad ette, et alates 2030. aastast peab vähemalt 70% kõikidest pakenditest jõudma ringlusesse. See tähendab, et pakendid, mis praegu viiakse olmeprügisse, peavad leidma tee pakendikonteineritesse ning pakkematerjalid peaksid olema ringlussevõetavad.

Kuigi inimeste teadlikkus on tõepoolest tugevalt tõusuteel, tuleb nende informeerimisel ning tarbimisharjumuste paremaks muutmisel veel kõvasti tööd teha. 

“Esimese asjana näemegi praeguse kogumislahenduse muutmist, kasvõi natukene. Lisame peatselt juurde kas rohkem avalikke konteinereid või toome konteinerid inimeste kodudele lähemale.

Kui soovime saavutada läbimurret, siis praegustest lahendustest kindlasti ei piisa,” lisab Pakendiringluse esindaja ja  lõpetab oma mõtte, et muudatuste sisseviimisega oodata ei maksa ning töö keskkonnasõbralikuma süsteemi nimel saab alguse kohe.

Harkmanni sõnul leidub potentsiaalseid lahendusi veelgi. Suureks abiks oleks pakendide kogumine nende tekkekohal ning seejärel sorteerimine vastavalt materjalile. Kindlasti tuleks avalike pakenditemahutite risustajate tabamiseks võtta kasutusele ka mingisugused meetmed.

Pakendite disain võiks samuti muutuda selles suunas, et neid oleks mugavam ringlusesse lasta. Kui materjal ringlusesse minekut ei luba, siis võiks hoopis pakendi disaini paremaks muuta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.