Kas sa oled kunagi mõelnud, et paljudes lõhnavates ja hästi puhastavates majapidamises kasutatavates puhastusvahendites on toksiine, mis võivad kaasa aidata autoimmuunsusele, allergiatele ja teistele kroonilistele terviseprobleemidele?

On tõestatud, et pidev kokkupuude väikese koguse mürkainetega võib olla tervisele kahjulikum, kui korraga suur kokkupuude, mistõttu on väga lihtne end ära lasta ja petta, ning mitte märgata kiiruga valitud puhastusvahendi vahetut negatiivset mõju. Isegi väikestes kogustes võib krooniline kokkupuude toksiinidega koormata immuunsüsteemi, kahjustada kudesid ning on seotud autoimmuunhaiguste, astma, vähi, reproduktiiv- ja hormonaalsete häirete ning neurotoksilisusega.

Enamik inimesi veedab peaaegu 90% oma ajast siseruumides. Ruumide koristamisel hingame sisse toodete osakesi ning pärast puhastamist jäävad need teatud ajaks õhku. Mürgised ained võivad kokku puutuda ka nahaga, mis on meie suurim organ ja imab endasse kõike, mida me sellele paneme. Tutvustan teile 8 kõige levinumat puhastusvahendites peituvat toksiini ja annan soovitusi, milliste ohutumate alternatiividega neid asendada!

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 1: parabeenid

See mürgine kemikaal on puhastusvahendites üks peamisi rikkujaid. Kõik majapidamistooted, mis väidetavalt on seenevastased või antimikroobsed (sh nõudepesuvahend, universaalne puhastusvahend, klaasipuhastusvahend, vannitoapuhastusvahend jne), sisaldavad tõenäoliselt parabeene, mis on loetletud metüülparabeenina, propüülparabeenina ja butüülparabeenina.

Terviseoht – parabeenid on ksenoöstrogeenid, mis tähendab, et need jäljendavad meie kehas östrogeeni ja võivad põhjustada östrogeeni domineerimist. Selle tulemusel võivad need põhjustada hormonaalseid tasakaaluhäireid, reproduktiivseid probleeme ja olla seotud hormonaalse vähi, sealhulgas rinnavähi, munasarjavähi ja emakavähi tekkega. Need võivad samuti põhjustada neurotoksilisust ja nahaärritust. Tervislikum alternatiiv: vältige “seenevastase” või “antimikroobse” väitega tooteid.

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 2: triklosaan

Triklosaani kasutatakse puhastusvahendites antimikroobsete ainetena. Trikloosaani kasutatakse vedelates nõudepesuvahendites ja käteseepides, millele on märgitud “antibakteriaalne”, samuti hambapastades, suuvee lahustes ja mujal.

Pestitsiidiks klassifitseeritud triklosaan on antibakteriaalne aine, mis võib aidata kaasa ravimiresistentsete bakterite kasvule. See võib mõjutada organismi endokriinsüsteemi, mis toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust, kasvu ja arengut, kudede funktsiooni, seksuaalfunktsiooni, paljunemist, und ja meeleolu. Samuti ärritab nahka ja silmi.

Tervislikum alternatiiv on vältda seepe, millel on silt “antibakteriaalne” ja valida triklosaanivabad alkoholipõhised kätepuhastus- ja puhastusvahendid.

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 3: ftalaadid

Ftaalhapped on sünteetilistes lõhnaainetes kasutatavate keemiliste ühendite rühm. Neid lõhnaaineid leidub kõikjal, alates pesupulbrist ja nõudepesuvahendist kuni õhuvärskendajate ja isegi tualettpaberini.

Ftalaadiga kokkupuudet on seostatud tüdrukute varase puberteedieaga, mis on hilisema rinnavähi riskitegur. Ftalaadid on sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, mis nagu juba mainitud, mõjutavad paljusid keha põhifunktsioone, sealhulgas ainevahetust, kudede funktsiooni, und ja meeleolu.

Tervislikum alternatiiv ftalaate täielikult vältida, on valida looduslikud, lõhnaaineteta tooted. Kasuta koduõhku värskendamiseks näiteks difuuserit koos ökoloogiliste eeterlike õlidega, mitte õhuvärskendajaid.

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 4: perkloroetüleen

Perkloroetüleen (PERC) on peamine keemilise puhastuse lahusti. Seda leidub ka paljudes majapidamispuhastusvahendites, nagu puidupuhastusvahendid, plekieemaldajad ja vaibapuhastusvahendid, aerosooltooted ja isegi lahustipõhised seebid.

Perkloroetüleen on lenduv orgaaniline ühend (LOÜ). Lenduvad orgaanilised ühendid on kemikaalid, mis aurustuvad toatemperatuuril ja satuvad õhku. Selles kontekstis tähendab “orgaaniline” lihtsalt süsinikupõhist. Suures koguses kokkupuudet perklooretüleeniga võib mõjutada kesknärvisüsteemi. TEised kõrvalnähud on tugev õhupuudus, higistamine, iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, unisus, segasus, kõne- ja kõndimisraskused ning pearinglus. Kui ootate last, võib pikaajaline kokkupuude kahjustada arenevat loodet.

Tervislikum alternatiiv on viia oma riided sellisesse puhastusse, kus neid puhastatakse veega, mitte kemikaalidega. Raskemate plekkide korral kasuta looduslikku seepi ja töötle plekilist kohta enne rõiva pesemist.

Puhastusvahendites kasutatav toksiin nr 5: ammoniaak

Ammooniumi leidub paljudes puhastusvahendites, sealhulgas aknapuhastusvahendites, vannitoa puhastusvahendites ja põrandavahades.

Ammoniaagi puhastusvahendite aurud võivad põhjustada köha, vilistavat hingamist, õhupuudust, larüngiiti, peavalu, palavikku, iiveldust, oksendamist, astmat, vererõhu või südame löögisageduse tõusu.

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 6: perkloroetüleen

Naatriumhüdroksiidi leidub õhupuhastite ja äravoolu puhastusvahendites.

Naatriumhüdroksiidi tuntakse ka kui leelist ja see on oma söövitava iseloomu tõttu väga mürgine. See võib põletada silmi ja nahka ning sissehingamisel põhjustada pikaajalist kurguvalu.

Tervislikum alternatiiv on kasutada näiteks ahju puhastamiseks söögisooda pastat (segage söögisooda lihtsalt veega).

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 7: kloor

Kodumajapidamises kasutatavat valgendit valmistatakse naatriumhüpokloritist, klooripõhisest kemikaalist. Kuigi see pole puhas kloor, võite kodus kokku puutuda ohtlike kloori gaasidega, kui segate pleegitajat ammoniaagi või muude puhastusvahenditega. Mittetoksiline kloori kontsentratsioon võib mõjutada ka kodustes toodetes, mis on valmistatud kloorist, näiteks joogivees ja basseinides kasutatavate desinfitseerimisvahendite puhul. Seda võib leida mõnest majapidamises kasutatavast puhastusvahendist, hallituse eemaldajast ja pesuvalgendist ning jälgi võib näha isegi kraanivees.

Kloor võib olla kilpnäärme tervisele suur probleem, kuna see kuulub halogeenide perekonda, kuhu kuuluvad ka jood, broom ja fluor. Jood on üks kahest kilpnäärmehormooni põhikomponendist ja kui kloori on liiga palju, võib organism seda joodi asemel omastada, kuna need on nii sarnased. See võib põhjustada Hashimoto tõbe, hüpotüreoidismi ja teisi kilpnäärme talitlushäire vorme. Kokkupuude klooriga võib põhjustada ka köha, vilistavat hingamist, aevastamist või isegi kopsupõletikku, kuna see ärritab hingamisteid. Peavalu, pearinglus, nägemise hägustumine, iiveldus, oksendamine, nahavillid ja ärritus pole välistatud.

Tervislikum alternatiiv on proovida küürimiseks söögisoodat ja pesemiseks äädikat, mis pleegitab riideid. Kraanivee kaudu klooriga kokkupuutumise vältimiseks paigaldage valamutele ja dušiotsadele filtrid.

Puhastusvahendites leiduv toksiin nr 8: kvaternaarsed ammooniumiühendid

Enamikus kangapehmendajates ja “antibakteriaalsetes” puhastusvahendites leidub kvaternaarseid ammooniumiühendeid. Need aitavad kaasa antibiootikumiresistentsete bakterite probleemile, kuna need, nagu ka trikloosaan, on antimikroobsed. Samuti ärritavad kvaternaarsed ammooniumiühendid nahka ja hingamisteid. Tervislikum alternatiiv on loputusprotsessis lisada rieite pehmendamiseks masinasse valget äädikat.

Nende toksiinide vältimiseks on soovitatav puhastusvahendite etikette lugeda nii hoolikalt, nagu analüüsiksid mõnda toiduainet. Selline tähelepanelikkus võimaldab valida täiesti looduslikud, mittetoksilised puhastusvahendid, mis ei sisalda ülalnimetatud kemikaale.

Aprilli lõpuni saab osta looduslikke puhastusvahendeid -20% soodustusega veebipoest livin.ee.

Artikli autor: Viktorija Macijauskienė