Sisuturundus

Kuidas lahendada suurimad katsumused mugava köögi sisustamisel?

Foto: Electrolux

Müüdavate eluasemete arvu järgi võib arvata, et uusasukate mured on tänavu aktuaalsed paljudele. Kui sisustame esimest kodu või teeme vanas kodus remonti, ei pruugi me veel olla kursis erinevate kujunduslike peensustega ja võime teha hiljem ärritavaid vigu. Sellepärast vaatasime koos Leedu disaineri ja stuudio Adizainas asutaja Agnė Kisielienėga läbi köögi kavandamise ja kujundamise suurimad proovikivid. Tema sõnul tuleb sisekujundamist alustada köögist ja seda mitte ainult põhjusel, et selle sisseseadmine on kõige kallim – vaid köök on kodu süda.

„Lineaarne“ köök on piltidel ilus, aga …

Üks tähtsamaid küsimusi köögi kavandamisel on külmkapi, pliidi ja kraanikausi asukoht. Nende kolme vahel liigute kõige sagedamini ja isegi kui teil on väga ruumikas köök, oleks parem, kui toiduaineid ei peaks külmikust kraanikausini köögi ühest otsast teise tassima.

“Ma püüan alati projekteerida nende kolme seadme kolmnurga,” ütleb Agnė Kisielienė. “Mõni ehk ütleks, et see on iganenud lähenemine, aga ma vaidleksin vastu – nende seadmete seesugune paigutus on kõige mugavam. Ei tasu kavandada nii, et näiteks pliiti ja kraanikaussi eraldab vaid üks kapp, aga külmikuni on veel kaks meetrit. Seadmed peavad moodustama kolmnurga ja ei tohiks olla üksteisest väga kaugel.”

Disainer nõustub, et ühel joonel asuv köök näeb fotodel ilus välja. Ent kui köök on suur, siis kõnnite igal hommikul ja õhtul edasi-tagasi ühe seadme juurest teise juurde. Selline rutiin muutub tüütuks. Kui unistate korralikult ühele joonele rivistatud köögist, oleks kõige parem, kui saaksite keskele paigutada köögisaare ja asetada sinna ühe köögi tähtsaima elemendi – kraanikausi või pliidi. Kui see on võimatu, saate vähemalt ruumika tööpinna, kuhu pestud toiduained töötlemiseks tuua.

“Veel üks asi – saareke võimaldab süüa tehes olla näoga külaliste või sõprade poole. Nii saate rohkem suhelda ja külalised näevad rohkem kui üksnes teie selga. Ma arvan, et perenaine või peremees tunneb end niimoodi palju paremini, sest saab vaid köögis askeldamise asemel vestluses osaleda,” märgib disainer.

Lauaga kaasnev vaev – projektides jäetakse sellele liiga vähe ruumi

Tänapäeval projekteeritakse vist üheksa kööki kümnest koos elutoaga. See annab küll rohkem kasutatavat pinda ja ei jaota kodu väikesteks ruumideks, kuid kõik tuleb hästi läbi mõelda ja mõõta, et hiljem ei tuleks toolileenidega vastu seina lüüa.

Kisielienė täheldab, et inimesed ei adu mõnikord, kui palju söögilaua jaoks ruumi arvestada – kinnisvaraarendajate projektides kujutatakse seda kompaktse ringina, mida ümbritseb neli tooli. Ent tegelikus elus ei tohiks toole eemale lükates uue seina vastu minna.

“Me peame läbi mõtlema laua suuruse. Võib-olla sobiks lahtikäiv laud? Seinast ja kardinatest peaks jääma vähemalt ligikaudu 80 cm, et söögilauast saaks takistamatult mööda minna ja tõustes tooli kartmatult lauast eemale lükata. Niisiis sellisel kaugusel on väike reserv. Tänapäeva ehitajad projekteerivad tihtipeale väikese köögi ja söögilaud “paigutatakse” esmaprojekti järgi nii, et sellest on kas ebamugav mööduda või ruumid ei ole eraldatud, s.t pehmest nurgast, diivanilt avaneb vaade otse lauale,” arvab Agnė Kisielienė.

Õhupuhastiga “suhtlev” pliit või otse pliidis asuv õhupuhasti teeb elu mugavaks

Teiseks tuleb ette, et ehitajad paigaldavad palju suuri aknaid (et köök oleks avaram), kuid selle tulemusena ei jää enam ruumi ülemisele köögikapile. Mõnikord paigutatakse aken sellisesse kohta, et rippkappide paigaldamisel tuleb jätta vahe, et akent mitte kinni katta. Ent selline vahe näeb üpris kentsakas välja ja ülemistest kappidest loobutakse sootuks.

“Niisugusel juhul jääb kasutamata kõrgema tasapinna köögiruum,” ütleb Kisielienė.

Kodutehnika tüübi kohta annab disainer oma klientidele nõu harva – selle üle otsustavad iga kodu omanikud ise. Siiski mõnda kasulikku funktsiooni on ta täheldanud.

“Väga mugav, kui pliidiplaadil on mitte üksnes neli tüüpilist kuumutusrõngast, vaid ka võimalus liita kaks neist üheks. Siis saab sinna panna suured potid ja pannid. Samuti koguvad praegu populaarsust pliidid, mis ühenduvad automaatselt õhupuhastiga, näiteks Electroluxi Hob2Hood funktsioon. See on mugav ka minu mainitud juhul, kui pliit paigaldatakse näiteks köögisaarele,” väidab Agnė Kisielienė.

Kui pliit on ühendatud õhupuhastiga, ei ole vaja söögi valmistamise käigus rasvaste näppudega selle nuppe katsuda.

Millised uued materjalid on köögipindade valikus ja kuidas valida?

Köögis kasutatavast materjalivalikust rääkides mainib Kisielienė, et tänapäeval võivad köögipinnad olla valmistatud lamineeritud plaatidest, värvitud MDF-plaatidest, puidumassiivist või vineerist. Lamineeritud plaadid on löögikindlamad kui MDF, kuid niiskusele peavad mõlemad ühtmoodi vastu.

“Praegu on populaarsed nuppude ja käepidemeteta köögid. Sellises köögis avatakse kapid vajutusega ja seejärel käega tõmmates. Tuleb silmas pidada, et pikkade aastate peale võivad pinnad neis puutekohtades ära kuluda (eriti kui puututakse märgade ja toiduste kätega),” hoiatab Kisielienė. Lamineeritud puitlaastplaadi serv võib niiskuse mõjul paisuda.

Ka lauapindade valik on väga lai. Materjali nimega Compact valmistatakse nanotehnoloogia abil koguni paberist. Just, kokku pressitud paberist. Ent materjal on niiskus- ja kriimustuskindel, pealegi saab seda valmistada eri värvi ja mustriga. See materjal on saadaval väga laias mustrivalikus. Mõne toote pealispinda on võimalik uuendada triikrauaga üle tõmmates.

“Veel on saadaval lamineeritud tööpinnad, aga kui rahakott võimaldab, valiksin mina Compact-katte või valukivi. Compacti tööpinna puhul saab kraanikausi paigaldada alt. Siis on tasapind ühtlane, servade ümber ei kogune lubjasetet ega mustust ning vee või toiduainete vedelikud saab tööpinnalt kergesti otse kraanikaussi pühkida. Valukivist tasapind võimaldab ühtaegu valada ka homogeense kraanikausi. Saab valida meelepärase paksuse ja värvi, samuti seda on võimalik uuendada. Suur pluss on see, et niisugusel tööpinnal ei ole liitekohti,” kinnitab Kisielienė.

Kui soovite täielikku naturaalsust, võite tööpinnaks valida loodusliku graniidi. Marmor võib ehk kena välja näha, kuid toiduainete (näiteks peedi) mahl võib selle väga kergesti ära värvida, sellepärast valitakse köögi tööpinnaks enamasti graniit.

Lisaks tuletab kujundaja meelde, et köögi stiil ja värvid võiksid kokku sobida kogu kodu sisustusega. Üleüldiselt, kui asute elama uude koju, mis tuleb üleni sisustada, on kõige parem alustada köögist.

“See on kodu kalleim ja enim nähtav osa, mis peab kõige parem välja nägema,” ütleb Kisielienė.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.