Juba ammu on lemmikloomade toidu kohta levinud arvamus, et selle koostises peab esimesel kohal olema loomne proteiin ning see näitab toidu kvaliteeti. Kahjuks on see väide tõest nii kaugel kui üldse võimalik.

Koerte tervise ja toitumise kogemusnõustaja Piret Oper proovib tuua teemasse natuke selgust ning annab soovitusi, kuidas teha lemmikule toitu valides teadlikumaid otsuseid.

Kuivtoit ja koostisosade kajastamine

Alustame algusest. Paljud koerad söövad kuivtoitu (kas osaliselt või täielikult) ning seda erinevatel põhjustel. Kuivtoit sisaldab reeglina alati ka süsivesikuid. On ka teada, et kuigi koer suudab süsivesikuid seedida, peaks peamine toit siiski olema loomne proteiin.

Probleem on see, et analüütilise koostise all ei ole vaja välja tuua süsivesikute protsenti. Reeglina on seal ära toodud toorproteiin, toorrasv, toorkiud ning ka toortuhk. Kui toortuhka pole toodud, siis arvesta, et see on 7 protsenti. Niiskus tuuakse analüütilise koostise all välja siis, kui see on üle 10 protsendi. See tähendab, et kui niiskusprotsenti eraldi märgitud ei ole, siis on see 10 protsenti. Kõik ülejäänu on tegelikult süsivesikud!

Igal lemmikloomatoidu pakendil peab olema info nii koostise kui ka analüütilise koostise kohta (lisaks veel paar kohustuslikku elementi). Erinevalt inimtoidust on loomatoidu puhul lubatud kasutada ka kategooriaid ehk koostise all lihtsalt välja tuua liha, teravili jms, täpsustamata, mida täpselt on kasutatud. See annab tootjale võimaluse hoida tootmiskulud madalana, sest ta saab kasutada proteiini, mille konkreetsel hetkel kõige odavamalt kätte saab. Aga keskendume artiklis rohkem toitudele, mille puhul on tootja koostise all toonud välja täpsed koostisosad.

Nimelt peab tootja koostise all märkima ära koostisained, alustades suuremast ning lõpetades kõige väiksemaga (arvestades kaalu). See paneb inimesed eeldama, et esimesel kohal olevat asja sisaldab toit kõige rohkem. Ehk kui näiteks loetelus on esimesel kohal lammas, arvatakse automaatselt, et loomset proteiini sisaldab toit kõige rohkem. Siinkohal tasub aga olla ettevaatlik, sest üks ja sama toitaine võib olla koostise all kajastatud mitmel eri moel.

Sarnased koostisosad

Üldiselt kiputakse veidi manipuleerima süsivesikutega. Näiteks võivad toidu koostises olla eraldi välja toodud kaerahelbed ja kaerajahu või siis näiteks kollased ja rohelised oad. Tegelikkuses ei ole kaerahelvestel ja kaerajahul või kollastel ja rohelistel ubadel nii olulist toitainelist vahet, et need oleks vaja eraldi välja tuua. Nende eraldi välja toomise põhjus peitub hoopis selles, et kokku liites võib sarnaseid koostisaineid olla kaalult oluliselt rohkem kui näiteks esimesel kohal olevat loomset proteiini. Ja see võib tähendada, et tarbijad on vähem altid seda toitu ostma.

Väga tihti soovitatakse lemmikuile anda toitu, mille paki peale on kirjutatud, et see sisaldab rohkelt värsket liha, või siis öeldakse otse, et ei tasu osta toitu, kus liha ei ole esimesel kohal. Seda soovitust jagavad nii loomade kasvatajad kui ka teised koeraomanikud. Pigem aga tehakse seda teadmatusest ehk ei teata, kui palju näiteks väheneb värske liha kogus töötlemisel või et kui oad on toodud koostise all kolmel eri kujul, siis on nende sisaldus suurem kui esimesel kohal toodud proteiini kogus. Tegelikult annab enam-vähem mingi hinnangu sulle analüütilise koostise all toodud toorproteiini protsent. Kui see ei erine oluliselt mõnest teisest toidust, siis on toitudes kasutatud suurusjärgus samas koguses proteiini.

Kuidas arvutada välja süsivesikute kogus?

Kalorid toidus saavad tulla ainult ühest kolmest allikast: proteiinist, rasvast ja süsivesikutest. Nagu enne kirjutatud, siis tootja toob analüütilise koostise all nendest kolmest ära ainult proteiini- ja rasvasisalduse.

Selleks, et aru saada, kui palju on toidus süsivesikuid, vaata analüütilist koostist. Reeglina on analüütilise koostise all ära toodud 4 asja:

• toorproteiin,
• toorrasv,
• toorkiud,
• toortuhk (kui seda pole toodud, siis arvesta, et see on 7 protsenti).

Niiskust reeglina toodud ei ole, sest see on üldiselt 10 protsenti. Kui on toodud, siis võta arvestuse aluseks toodud niiskusprotsent.

Süsivesikute väljaarvutamiseks liida kõik viis numbrit kokku (proteiin, rasv, kiud, tuhk, niiskus) ning lahuta sajast. Saadud summa on süsivesikute protsent. Juhul kui süsivesikute protsent on suurem kui toorproteiini protsent, siis on ebatõenäoline, et esimesel kohal on tegelikult liha.

Värske liha vs kuivatatud liha

Alati jälgi, mis kujul koostise all toodud liha on ehk kas tegemist on värske või kuivatatud lihaga. Kui pakendil on märge “värske liha” või “liha kaal enne töötlemist”, siis arvesta, et liha kaal väheneb töötlemisel oluliselt. Kuivtoidust on vesi suuremas osas eemaldatud. Arvesta, et värske liha on kaalu järgi umbes 70 protsenti vesi! Seega, kui pakil on näiteks kirjas, et toit sisaldab 60 protsenti värsket liha, siis pärast kuivtoiduks töötlemist jääb liha alles kõigest umbes 24 protsenti.

Seda kasutatakse väga tihti müügitrikina, sest mida suurem number pakil on, seda altimad on inimesed seda toitu ostma, sest meile tundub, et see sisaldab rohkem liha. Tegelikkus aga ei pruugi olla sama, mis paki peal kirjas on. 

Söödav vs mittesöödav toit

Kuigi ametlikult ei tunnistata lemmikloomatoidu puhul definitsiooni “inimtoidu kvaliteediga tooraine”, on see levinud seetõttu, et ametliku definitsiooni kohaselt jaotatakse toidud “söödavateks” ja “mittesöödavateks”.

Söödavad toidud on need, mida inimesed tohivad süüa, ning mittesöödavad on need, mida tohivad süüa loomad. Tegelikkuses oleks ilmselt hoopis lihtsam, kui seadusest tuleneks nõue panna toidule märge, kas toidu valmistamisel on kasutatud “söödavat” või “mittesöödavat” toorainet. Kas sina oleksid valmis oma lemmikule ostma toitu, millel on märge “valmistatud mittesöödavast toorainest”? Arvata võib, et nii mõnedki vahetaksid üsna kiirelt “mittesöödava” toidu “söödavast” toorainest valmistatud toidu vastu.

Söödav on standard, inimtoidu kvaliteet ei ole. Siiski – toidu puhul, mida peetakse inimestele söödavaks, peavad kõik koostisained olema inimestele söödavad ning toode peab olema toodetud, pakendatud ja säilitatud vastavalt nõuetele. Kui need nõuded on täidetud lemmikloomatoidu puhul, siis võib väita, et toit on inimtoidu kvaliteediga. Kui neid nõudeid ei ole täidetud, siis on tegemist valeväitega.

Nõuete täitmise kindluse annab näiteks FSSC 22000 standard, sest seal esitatakse toidule tavapärastest nõudmistest kõrgemad nõudmised. Isegi suuremal osal inimtoidu valmistajatel puudub see sertifikaat, kuna selle saamine on paras peavalu.

Söödavaid toite käideldakse, töödeldakse, transporditakse ja ladustatakse vastavalt eeskirjadele, mis on spetsiaalselt välja töötatud nii, et tooted oleksid nii toitvad kui ka ohutud. Seevastu mittesöödavad toiduained sisenevad eraldi tarnevoogu, millel on selgelt leebemad reeglid toitainete väärtuse säilitamise ja mikroobse saastumise vältimise osas käitlemise ja transpordi ajal.

• Söödav – väga reguleeritud; ohutu tarbida toiduna; satub reeglina supermarketisse.
• Mittesöödav – vähem intensiivselt reguleeritud; ei peeta inimestele toiduna tarbimiseks ohutuks; satub lemmikloomatoidu hulka.

Mittesöödav tooraine võib sisaldada ka surevate ja haigete loomade osasid. Sisuliselt võib söödavat toorainet süüa toorelt või siis töödelda kergelt, mittesöödavat on vaja töödelda potentsiaalsete patogeenide tõttu oluliselt rohkem. Mida rohkem toorainet aga töödeldakse, seda vähem jääb sinna alles kasulikku.

Potentsiaalsed terviseprobleemid

Erinevad allikad on toonud välja järgnevad potentsiaalsed terviseprobleemid, mida võib mõjutada kehv dieet.

• Naha tervis – siia alla kuulub muuhulgas see, kas sinu koera nahk ja karv haiseb või mitte. Kui sa pead oma koera üsna tihti pesema, et “halvast” lõhnast vabaneda, siis vaata üle tema toit.
• Liigeste tervis – see on eriti oluline lemmiku kasvuperioodil. Kui sinu lemmik (koer või kass) ei saa toidust kõiki talle vajalikke mineraale ja vitamiine kätte, võivad tal tekkida erinevad liigeseprobleemid. Seega on koertel kuni 2-aastaseks saamiseni ning kassidel reeglina kuni 1-aastaseks saamiseni (main coon’idel kauem) toidu kõrge kvaliteet eriti oluline.
• Seedetrakti tervis – jälgi, kui palju ja mis sinu koerast välja tuleb. Fakt on see, et kõik mis sisse läheb, peab välja tulema. Kui välja tulev kogus on suurem või sama suur kui sisse söödav kogus, tähendab see, et lemmik ei omasta toidust suurt miskit. Üldine reegel on, et mida kõrgem on toidu kvaliteet, seda paremini seeditavam see on. See tähendab vähem gaase ning kokkuvõttes ka vähem seedetrakti probleeme. Soolestikuprobleemid võivad lõppeda ka haavandite ja neeruprobleemidega.

Väga kulukad terviseprobleemid

• Vähk – haigus, mille ravi on üks kõige kulukamaid ja mis tekitab lisaks emotsionaalseid läbielamisi. Olenevalt vähist on haigus väga agressiivne (lümfoomi puhul antakse maksimaalseks elueaks ilma ravita 4 nädalat, luuvähi korral soovitatakse teha eutanaasia otsus esimesel võimalusel jne). Loomadel vähki reeglina ei ravitagi, vaid pikendatakse eluiga. Küll aga tasub arvestada väga suurte kuludega. Piret Operil, näiteks, läks 2016. aastal 19 nädalat kestnud lemmiklooma keemiaravi maksma ligi 3500 eurot.
• Ortopeedilised probleemid – lonkamised, suurte tõugude puhul käpa läbivajumine (päka osa vajub laiali) jne.
• Hammaste tervis – see, mida su lemmik sööb, mõjutab kindlasti ka seda, kuidas tema hingeõhk lõhnab ning kui terved on tema hambad. Piret Oper märgib, et tema ei ole kunagi oma koertel hambaid pesnud, vaid laseb neil seda ise teha, andes neile närimiseks erinevaid maiuseid (nii karvaga kui ilma).
• Allergiad – mingil põhjusel arvatakse siiani, et on sobilik, kui koer sööb terve elu ühte ja sama toitu. Tegelikult võib pikaaegne sama proteiini söömine kutsuda esile hoopis allergiaid, sest keha hakkab proteiinile vastu võitlema. Holistilised veterinaarid soovitavad vahetada proteiini (ka kuivtoidu puhul) vähemalt iga 3–4 kuu tagant.
• Nahaprobleemid – need on reeglina reaktsioon sisemistele probleemidele. Tee korda oma koera mikrobioom ning saad suure tõenäosusega lahti ka nahaprobleemidest. Teekond on pikk ja keeruline, kuid see tasub kindlasti ette võtta.
• Kõrvapõletikud – viimasel ajal on selgunud, et kõik koerad ei talu suures kontsentratsioonis proteiini ning see võib väljenduda pärmseenena kõrvas. Kui vähendatakse loomse proteiini kogust, kaob reeglina ka pärmseene probleem. Toidu vahetamisega võib algul minna olukord hullemaks ning alles siis paraneda.

Jäta meelde!

See, et pakendil on esimesel kohal koostise all toodud liha, ei tähenda, et liha ka kaalu järgi toidus kõige rohkem on.

Loe läbi kogu koostisainete nimekiri ning vaata, kas selles on toodud näiteks kartul, kaerahelbed, riis, oad, läätsed või herned eri kujul või eri värvides eraldi välja. Kuna neil ei ole olulist toiteväärtuse erinevust, siis tasub endalt küsida, miks tootja need eraldi välja toob.

Sisuliselt igal brändil on mõni kuivtoit, mille koostises on esimesel kohal liha, nii ka Winner Plusi toitudel. Vaata näiteks järgmiste toitude koostisi – Winner Plus lammas & riis või siis külmpressitud toit Regular. Selles ei ole midagi valet ega halba, vale on lihtsalt, kui sellest tehakse müügiargument. Paratamatult on meie elutempo väga kiire ning me usaldame seda, mis paki peal kirjas on, ilma et jõuaksime või ka tahaksime sisusse süveneda. See aga tähendab, et me võime osta toidu, kus meile tundub, et liha on kolm korda rohkem kui teistes toitudes, tegelikult on see aga lihtsalt müügitrikk.

Suurem osa kvaliteetseid toite sisaldavad süsivesikuid suhteliselt samas suurusjärgus (umbes 30–40 protsenti). Seega tulebki keskenduda teistele aspektidele ehk millist toorainet on kasutatud ning kas ja millised toiduohutuse sertifikaadid tootjal olemas on.

Pea meeles, et enamik lemmikloomatoite on endiselt valmistatud toorainest, mida ei peeta inimesele söömiseks ohutuks. Miks sa arvad, et see on ohutu sinu lemmikule?