Niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed on tehnoloogiana olemas olnud juba vähemalt 10 aastat, ent energiatõhusus on selle tehnoloogia edasiarendamise viimastel aastatel üha jõulisemalt päevakorda tõstnud.
Kui soojustagastusega ventilatsioon on Eestis juba praegu igas uues äri- ja erahoones seadusega nõutud, siis ilmselt ei ole kaugel aeg, mil seadus nõuab uute majade ehitamisel ka niiskustagastusega ventilatsioonisüsteemi projekteerimist.
Räägime lahti, kuidas niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed toimivad ning miks üldse peaks enda koju sellise ventilatsioonisüsteemi paigaldama.
Miks on ventilatsioonisüsteemi üldse vaja?
Tänapäeva kodud ehitatakse palju energiatõhusamalt, kui seda tehti veel kõigest paarkümmend aastat tagasi. Energiatõhusus saavutatakse peamiselt tänu paremale soojusisolatsioonile maja välis- ja sisekülgedel. See muudab elamu äärmiselt õhukindlaks ja nii hoiab hoone soojust palju paremini tubades sees ning väheneb kütmisel tekkivat energiakadu.
Ülim soojuskindlus tekitab aga teistsuguse probleemi – õhk ei pääse pragudest ja aknaavadest niisama läbi. Et end hästi tunda ja tervislikult elada, vajavad inimesed vajavad aga värsket õhku ja pidevat õhu vahetumist.
Loomulik lahendus oleks teha aknad lahti, kuid Põhja-Euroopa kliimas tähendab see piltlikult öeldes raha aknast välja viskamist, sest kallis küttesoojus läheb lihtsalt õue.
Kodude ehitamisel järgitakse energiatõhususe printsiipi ning akende avamine külmal talvel ei ole jätkusuutlik lahendus. Seetõttu peab kodudel olema toimiv ventilatsioonisüsteem ning arvestades küttehindu, võiks ventilatsiooniseadmed olla võimalikult energiasäästlikud.
Kõige kaasaegsem ja energiaefektiivsem lahendus on niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed või ventilatsiooniagregaadid.
Oluline on hoida siseruumides ka tervislikku niiskustaset ja selle suudab tagada soojus- ja niiskustagastusega ventilatsioon. Lincolni ülikooli teadlaste arvutuste kohaselt toodab keskmine 4-liikmeline pere umbes 10,43 liitrit vett päevas. Toidu valmistamine, vannis ja duši all käimine, nõude pesemine ja isegi hingamine toodab majapidamisse väga palju niiskust, mis hakkab õhus ringlema.
Kui tänapäeva moodsas kodus ei oleks üldse ventilatsioonisüsteemi, osutuks selline vee kogus ruttu probleemseks. Liiga niiskes keskkonnas hakkavad vohama hallitus, seened ning tolmulestad. Liiga kuiv siseõhk aga muudab inimesed viirustele vastuvõtlikumaks ja tekitab limaskestade ärritust.
Kuidas töötavad niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed?
Soojustagastusega ventilatsiooni tööpõhimõte on väga lihtne ja selle kirjeldamiseks sobib suurepäraselt näide loodusest ning täpsemalt inimese ninast. Kui talvel õhku sisse hingame, soojendavad ninasõõrmed sisse hingatavat õhku ning kopsudesse jõuab kehatemperatuuril olev õhk. Väljahingatav õhk soojendab jälle omakorda ninasõõrmeid ning protsess kordub.
Peaaegu täpselt samamoodi toimib soojustagastusega ventilatsiooniseade (HRV – Heat Recovery Ventilation). Hoonest välja ventileeritav õhk on soe ning selle soojus kantakse üle õuest tulevale külmale õhule. Ventilatsiooniseadmetesse on sisse ehitatud plaatsoojusvahetid, mis kannavad seda soojust üle.
Väljaminev soe õhk suunatakse läbi peenete plastikplaatide, mis “imavad” soojust. Sissetulev soe õhk läbib samuti soojenenud plastikplaate, kuid teeb seda teiselt poolt. Nii ei puutu need kaks õhuvoolu teineteisega kokku ja sissetulev õhk jääb puhtaks.
Kokkuvõtvalt: soojustagastusega ventilatsiooniseade kasutab sissetuleva värske õhu eelsoojendamiseks väljatõmbeõhu soojust ja koju pumbatakse tagasi juba toatemperatuurilähedase temperatuuriga õhk. Järelikult peab sellise ventilatsiooniseadme olemasolul kodu vähem kütma, sest soojuskadu on väiksem kui tavalise ventilatsiooniseadme puhul.
Soojustagastuse efektiivsus oleneb soojusvahetist ja kõige kvaliteetsemate seadmete kasutegur on üle 90 protsendi.
Allolev skeem näitab, kuidas toimub õhu liikumine ja soojus- ning niiskusülekanne ventilatsiooniseadmes.
Niiskustagastusega ventilatsiooniseade
Niiskustagastusega ventialtsiooniseadme ehk ERV (Energy Recovery Ventilation) tööpõhimõte on väga sarnane soojusvahetiga, kuid plaatides on kasutatud spetsiaalset innovaatilist polümeermembraani tehnoloogiat. See võimaldab õhuniiskusel kanduda väljatõmmatavast õhust uuesti sissepuhkeõhku.
Moodsad niiskustagastid tagastavad kuni 80 protsenti niiskusest, muutes sisekliima palju mõnusamaks.
Niiskustagastites kasutatav materjali on antibakteriaalne ja see ei lase mikroobidel plaadile tekkida. Niiskustagastusega ventilatsiooniseadme hooldus on väga lihtne. Niiskustagastit tuleb kord aastas lihtsalt veega loputada.
Airoboti ventilatsiooniseadmete puhul on see lihtne ja jõukohane ülesanne igaühele ning selleks ei ole vaja kutsuda tehnikut. Kõik niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed on standardis ka soojust tagastavad ning nende soojustagastuse kasutegur on 90 protsenti.
Miks peaks paigaldama soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooni?
On kaks peamist põhjust, miks võiks kasutada niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmeid.
Esiteks energiasääst – meie kiimas ei ole lihtsalt mõeldav kogu aeg aknaid lahti hoida. Niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed on kõige energiasäästlikum lahendus.
Ehkki seadmete ostuhind on tavalisest ventilatsiooniseadmest natuke kallim, siis pikas perspektiivis tasub see ennast alati ära, sest võimaldavad kodu vähem kütta ja kasutavad ära juba köetud õhu soojust.
Teine oluline põhjus on tervislikkus – Eesti kliimas võib õhk muutuda kütteperioodil liiga kuivaks. Kui optimaalne soovituslik suhtelise õhuniiskuse tase siseruumides on 30–50 protsenti, siis külmal talvel võib see vabalt langeda alla 20 protsendi.
Liiga kuiv siseõhk muudab inimesed viirustele vastuvõtlikumaks ja tekitab limaskestade ärritust. Seetõttu on tervise seisukohalt mõttekas valida soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseade (ERV). Eriti vajalik on see puitmajades, sest puidu liigsel kuivamisel tekivad puitu praod. Pragudesse tekib tolm ja mustus, mida on raske kätte saada.
Kokkuvõtvalt võibki öelda, et soojus ja niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed on head rahakotile ja tervisele. Talviti aitavad need seadmed hoida kokku küttekuludelt ning suviti aitavad jahutada, kuna viivad liigse niiskuse kodust välja. Tervislikkuse seisukohalt hoiavad sellised seadmed kodus ühtsemat sisekliima kvaliteeti ning ei lase erinevatel haigustekitajatel (hallitus, seened ja tolmulestad) vohada.
Kui võimas ventilatsiooniseade tuleks koju valida?
Ventilatsiooniseadet valides on väga tähtis arvestada enda kodu suurusega, sest erinevad seadmed on mõeldud erineva suurusega kodudesse.
Üldine reegel on see, et peaksid valima vähemalt 30 protsenti võimsama seadme, kui su kodu nõuab, siis ei pea ventilatsiooniseade töötama kogu aeg täisvõimsusel. Nii tekib täiendav energiasääst ning vähem müra sinu koju.
Eestis arendatud ja toodetud Airoboti niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed on energiasäästlikud ja tagavad ideaalse sisekliima ning on standardis varustatud vastuvoolu plaatsoojusvahetiga.
Vastuvoolu plaatsoojusvaheti eelisteks on:
• suur soojustagastuse efektiivsus (u 90 protsenti), mistõttu puudub eraldi õhu järelkütte vajadus,
• suur niiskustagastuse efektiivsus (u 80 prtosenti), mis muudab sisekliima tervislikumaks,
• töökindlus – plaatsoojusvahetil puuduvad liikuvad osad, see ei tarbi elektrit ning ei kulu,
• viiruse- ja bakterivaba – plaatsoojusvahetites ei toimu väljatõmmatava ja sissepuhutava õhu, segunemist, mistõttu on takistatud viiruste ja bakterite edasikandumine tubade vahel ja lisaks ei tule tekkivad ebameeldivad lõhnad siseruumi tagasi.
Lisaks on Airoboti soojustagastusega ventilatsiooniseade ja niiskustagastusega ventilatsiooniseade varustatud CO2, niiskus- ja temperatuurianduritega, mis kõik jälgivad kodu sisekliima kvaliteeti ning hoiavad seda automaatselt tervislikuna, ilma et peaksid ise sekkuma.
Airobot ventilatsiooniseadmetele on standardis sisse ehitatud mitmed sensorid, mis tunnevad ära, kui ruumis on rohkem inimesi ning lülitavad seadme automaatselt intensiivsemale režiimile, et kõikidel oleks piisavalt värsket õhku.
Samuti tunneb Airobot ära, kui ruumis on vähem inimesi või kui kodus ei ole kedagi ning lülitub aeglasemale režiimile. Kui lähed tööle, ei pea ventilatsioon 8 tundi täisvõimsusel töötama nii nagu sa oleksid kodus. Ühes kalendrikuus tekib niimoodi märkimisväärne energiasääst.
