Mida tead sina soojustusmaterjalidest? Oled ehk midagi kuulnud klaas- ja kivivillast, aga enamiku jaoks sellega asi piirdub. Eesti suurima ehitusmaterjalide e-poe eHomer juhatuse liige Jako Tsäko tutvustab neid materjale ja selgitab, mis kuhu passib.
Soojustusest rääkima hakates tuleb alustada konstruktsioonist. See tähendab, et peab olema selge, kas on puitkonstruktsioon, kivimaja, betoon jne. Lisaks tuleb rääkida maja konstruktsiooni kõigist kihtidest ja tegema selgeks, kas soojustus peab olema kandev või läheb karkassi vahele. Tsäko toob näiteks klassikalise hingava puitkarkassi lihtsustatud variandi, mis koosneb siseviimistlusest, aurutõkkest, soojustusest, tuuletõkkest ja välisviimistlusest. “Sellest piisab, et osata seda vastavalt vajadusele kohendada ja õigeid materjale pakkuda,” tõdeb Tsäko ja lisab, et tegu pole raketiteadusega ja fundamentaalseid põhitõdesid teades saab tööga igaüks hakkama.
Ta toonitab, et nende spetsialistid on alati olemas ja klienti nõu ning jõuga toetamas.
Milleks meile soojustus?
Soojustuse peamine ülesanne on energia säästmine eesmärgiga hoida mingis konkreetses ruumis sooja või külma. “Kui mõelda kasvõi nii, et isegi kui saaksime energia kätte tasuta, siis soojustada tahaks ikka, sest sellega kaasneb mugavuse ja heaolu tunne soojas ja tuulekindlas kodus,” toob Tsäko näite. Niisiis on kvaliteetne soojustus vajalik selleks, et kodune kliima oleks hea. “See tagab terve ja hästi toimiva organismi, vaimu ja füüsise!”
Soojustust ei vaja aga mitte ainult kodud. Tööstuses kasutatakse tihti tehnilist isolatsiooni, millega isoleeritakse mahuteid, ventilatsiooni, torusid, tagatakse tulekindlus ja mahutites oleva materjali temperatuuri säilimine jmt. See on ülioluline suurtes hoonetes, kus ladustatakse ravimeid, gaasi jne. Peab olema kindel, et ruum ei kuumeneks üle, soe vesi, nafta jmt ei külmuks talvel kiiresti ära, kui neid on vaja transportida. Ehk soojustamine on vajalik kõikjal, kus soovitakse hoida keskkonnast erinevat temperatuuri.
Ära muutu brändi orjaks!
Kindlasti ei tohi projektides jääda kinni kaubamärkidesse, sest projekteerijad ei suuda olla kursis kõigi turul saadaolevate materjalidega. Näiteks võib samade tehniliste näitajatega toode maksta 20–40 protsenti rohkem sõltuvalt brändist. Tsäko sõnul suruvad suure turunduseelarvega kontsernid oma tooteid igal pool peale, aga tarbija jaoks tähendab see lihtsalt seda, et tema maksab reklaamiraha kaudselt kinni kõrgema hinnaga, kuigi samaväärse toote saaks kätte ka odavamalt.
Küsimus on materjali kasutamises, mitte selles, kas klaasvill või kivivill?
99 protsenti inimestest arvab ekslikult, et soojustamise puhul on peamine küsimus, millal kasutada klaasvilla või millal kivivilla. Tegelikult on küsimus hoopis materjali sihtotstarbelises kasutamises.
Rääkides kergvilladest, millega soojustatakse seina, põrandat, katust, ehk materjalist, mis läheb konstruktsiooni vahele ja ei ole isekandev, vaid on pehmem toode tihedusega 12–35 kg/m3, siis tegelikult ei ole soojapidavuse kohalt vahet, kas panna klaas- või kivivilla. “Tuleb vaadata, mis on materjali soojusjuhtivustegur lambda (W/mK). Mida väiksem number, seda väiksem soojakadu läbi materjali ehk soojapidavam toode!”
Tsäko sõnul ei tunneta lõpptarbija klaasvilla ja samaväärse kivivilla tulekindluse vahet. Kuigi paljud väidavad Tsäko sõnul, et kivivill on tulekindel, siis tegelikult on mõlemad, nii kivi- kui klaasvill, A1 tuleklassiga ehk mittepõlevad materjalid ja väga väikese sulamistemperatuuri erinevusega. “Meil on tehnilise isolatsiooni all ka lai valik spetsiaalseid tulekindlaid tooteid EI tulepüsivuse klassiga, kuid see on juba hoopis teine maailm ehituslikest klaas- ja kivivilladest.”
Olgu täpsustuseks öeldud, et enamlevinud klaasvilladel on soojusjuhtivustegur 0,031–0,045 W/mK ja kivivilladel 0,034–0,045 W/mK.
“Üldiselt on kivivill tihedam ja seetõttu absorbeerib teatud helisagedusi paremini. Samas on ette tulnud ka olukordi, kus hiljem hakkab seinaviimistlusvooder, OSB või kips kummi ajama, sest vill on liiga jäik.”
Tsäko lisab, et nii eHomeris kui ka maailmas laiemalt kutsutakse kergvillasid, mille alla kuuluvad nii klaas- kui kivivillad, üldiselt mineraalvilladeks ja valiku tegemisel tasub pigem vaadata materjali tehnilisi parameetreid. “Eestis on traditsiooniliselt teatud tootjate turundustöö tulemusena tekkinud arvamus, et kivivill on parem, ja seetõttu on Eesti turul kivivill kallim. Aga seda ei saa öelda kõikide turgude kohta,” tõdeb ta ja lisab, et seega Eestis saab sama soojapidava konstruktsiooni soodsamalt, kui valida klaasvill.
Murrame müüdid – kas klaasvill “sügeleb”?
Levinud on müüt, et klaasvill “sügeleb” rohkem. “Kõik villad ajavad sügelema, mõni ütleb, et temal ajab kivivill rohkem, teine räägib jällegi, et klaasvill. Pärast villa paigaldust on vaja käia pesemas ja üldiselt on sellega mure lahendatud, kellel ei ole just väga tundlik nahk,” selgitab Tsäko.
Samuti on levinud eksiarvamused, et kivivill on tulekindel ja klaasvill põleb, Isover/Paroc on kõige soojapidavam, klaasvill vajub seinas ära. Need jutud on Tsäko sõnul tekkinud teadmatusest või väga vana ja võimalik et ka vale materjali kasutamisest. “Mehed saunas rääkisid, rumalus ja mõne tootja poolt tehtud reklaamide valesti mõistmised on nende juttude peamised allikad. Kõik eespool toodud müüdid on võimalik tõeks keerata, kui rebida asjad rämedalt kontekstist välja või hakata omavahel võrdlema siga ja kägu.”
Trampiv naaber ajab hulluks!
Heliisolatsioon kipub olema mureks just kortermajades, kus teinekord tundub, et isegi seina taga asuva naabri hingamine on selgelt kuulda või kostub hommikune kõndimine hobusekarja kaloppimisena. “See on väga keeruline teema ja meie käest küsitakse tihtipeale, millist materjali soovitame, kui naaber teeb lärmi. Sellele küsimusele on väga keeruline vastata, sest täpsustamist vajavad paljud asjad.”
Esiteks on vaja selgeks teha, millised helid häirivad enim – on see õhu kaudu leviv või löögi/sammu müra. Järgmisena tuleb kindlaks teha, millise konstruktsiooni osa kaudu heli levib ehk mida on vaja isoleerida. See võib olla sein, lagi, põrand, ventilatsioon jne. “Meil on unikaalne patenteeritud lahendus MUTE, mis sobib enamikul juhtudest, kuid oleme kliendi vastu alati ausad ning ütleme, kui me ei suuda abiks olla,” sõnab Tsäko. Ta lisab, et neil on tulnud ette ka olukordi, kus nad ei ole kliendile mõnd materjali müünud, kui nad on näinud, et see ei tööta.
Ehituspoest suvaliselt kaasa haaratud materjal ei aita
Kui ei ole teada, millest konstruktsioon koosneb, siis pole sajaprotsendiliselt võimalik pakkuda ka õiget soojustust. “Kui inimene astub ehituspoodi, tahab soojustust ja talle pakutakse selle peale mingi villa, EPS-plaadi või muu materjali pakki, siis see on läbimõtlemata ja tarbijale ohtlik tegevus,” ütleb ta.
Vale materjal võib heal juhul anda null kasu ja lihtsalt raha röövida – see tundub isegi odav õppetund selle kõrval, kui vale materjali tõttu maja hallitama läheb ja rikub kodu sisekliima.
“Kui kõhkled, siis võib julgelt küsida abi meie spetsialistilt. Meie missioon ei ole müüa materjale, vaid eesmärk on see, et klient saab meie käest ostetud materjalidega oma probleemi lahendatud,” julgustab Tsäko abi küsima.
Eriti toonitab ta abi olulisust juhul, kui projektis pole välja toodud materjale, mida kasutada. Samas on tema silmad teinekord näinud ka projektides “imelahendusi”, mis tekitavad pigem kahju kui kasu. Näiteks on kasutatud tooteid, mis on juba mitu aastat tootmisest maas. “Inimene otsib tikutulega taga seda ühte asja, kuigi tegelikult on asendustoode juba ammu väljas.”
Asendustoode võib olla eelmise edasiarendus, kuid inimene ei julge seda võtta, sest projektis on teine toode. Sel juhul tuleb selgitada, et pakutakse toote uut versiooni, mis on vanast parem. “Olen kuulnud väljendit kergvillade puhul, et peab olema tulekindel vill, ja siis öeldakse, et klaasvill ei sobi. Tegelikult on klaas- ja kivivill mõlemad A1 tuleklassiga.”
Milliseid soojustusmaterjale kasutatakse?
Kergvillad – need on mineraalvillad, näiteks kivi- ja klaasvill. Tegemist on pehme materjaliga, mis ei sobi konstruktsiooni kandvaks osaks. Kergvill hingab ehk laseb õhku ja õhuniiskust läbi konstruktsiooni talvel ühtepidi, suvel teistpidi. Juhul kui soovitakse, et konstruktsioon hingaks, peab kasutama läbivalt hingavaid materjale, sh ka hingavat aurutõket. Kui maja pole hingav, siis peab olema paigaldatud korralik ventilatsioon. Kergvilla kasutatakse kõikjal karkassi vahel nii välis- kui sisekeskkonnas. Sellega võib katta põrandat, seina, katust ja lage.
Jäigad villad – kasutatakse kandvates konstruktsioonides, lamekatustel ja krohvitavatel fassaadidel, põrandatel paigaldatakse valu alla sammumüra tõkestaja-soojustusena.
PIR ehk polüisotsüanuraat – tegemist on järjest populaarsema soojustusega nii eratarbijate hulgas kui ka industriaalehituses. See on soojustusmaterjalidest soojapidavaim – soojajuhtivustegur lambda on 0,022W/mK.
Tegu on suurepärase materjaliga: on tugev, samas kaalult kerge, kaetud alumiiniumkihiga, soojustpeegeldav, lihtsasti töödeldav ning tuule-, vee-, niiskus- ja aurukindel. Sobib kandvatesse konstruktsioonidesse vundamendist kuni katuseni.
Kuna PIR ei ole hingav materjal, tuleb sellega konstruktsiooni tegemisel arvestada. Samas on see seni ainus soojustusmaterjal, mis sobib kivimajade soojustamiseks seestpoolt, sest see ei karda niiskust ega hakka hallitama. Ei põle, tulekahju korral söestub 200–300 kraadi juures.
EPS ehk rahvakeeli penoplast. Materjali suurim vaenlane on tuli. “Seetõttu on minu jaoks arusaamatu selle kasutamine koolides, suurtel lamekatustel ja lasteaedades,” tõdeb Tsäko.
Kortermaja fassaadide soojustamisel on EPSi kasutamisele seatud piiranguid, kui kõrgetel majadel tohib kasutada ja peavad olema tulekaitse tsoonid näiteks akende ümber kivivillast. EPS sobib põrandatesse betooni alla, kuid sammumüra see ei isoleeri. Kortermajades peaks peaks sammumüra isoleerimise eesmärgil kasutama põrandavalu all kivivilla. “Kui keegi ostab uut korterit, siis tasub seda kindlasti täpsustada, et mitte hakata hiljem tegelema ülikalli heli isoleerimisega, sest ülemine naaber trambib,” soovitab Tsäko.
Ta lisab, et eHomer müüb ja soovitab seda materjali peamiselt plaatvundamenti, mujale eriti mitte. Penoplasti kasutatakse palju ka fassaadidel ja katustel, kuid kuna materjal kahaneb aja jooksul, siis tekivad hiljem vuugivahed.
XPS – kasutatakse, kus on vaja väga tugevat ja/või väga niiskuskindlat toodet. Survetugevus on materjalil kuni 700 Kpa (standardtoode on näiteks eHomeri laos 300 kPa). XPSi võib kasutada raudtee ehitusel aluskihina, sõiduteedel või sildadel. Samuti on see suurepärane materjal vundamendis ja perimeetri isoleerimisel.
Tehniline isolatsioon ehk võrkmatid, lamellmatid, tulekaitseplaadid, mahuti isoleerimine – tegemist on spetsiifiliste toodetega, kus on nõutud näiteks tulekaitseklassi EI30-120 jne saavutamine.
“Tavakasutaja puutub sellega kokku ilmselt siis, kui päästeamet seda korstna, ahju, kamina või saunaahju isoleerimisel ja läbiviikude tegemisel nõuab,” loetleb Tsäko.
