2020. aastast peavad kõik uued eluhooned vastama A-energiaklassi nõuetele. Ramm Ehituse OÜ on ehitustööde peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara arendusega tegelev ettevõte, kes jõudis oma esimese A-energiamärgisega elamuarenduseni juba kuus aastat tagasi.
Tegemist on aadressil Juurdeveo 25B asuva korterelamuga. “Arendus oli müügis ning otsustasime selle ära osta,” meenutab Ramm Ehituse arendusprojektide juht Erki Michelson. “Meie siht on olnud alati eristuda energiasäästlikkuse ja hea hinna-kvaliteedi suhte poolest.”
Ta lisab, et esimene projekt oli üsna keeruline ning spetsialistid ütlesid, et A-klassi sellele hoonele ei saa. Nemad aga leidsid inimese, kes mõtles nendega kaasa ning koos jõuti otsusele paigaldada päikesepaneelid, hoides sellega kokku gaasi, mis kulub majas sooja vee saamiseks ning kütteks.
Millest üldse oleneb A-energiaklassi saamine? Mis teeb hoonest energiasäästliku maja? Michelson räägib lähemalt kolmest arendusest, kus fookus on just energiasäästul.
Ainult A-klass säästlikkust ei näita
Nähes hoonel A-energiamärgist, võib eeldada, et tegemist on energiasäästliku majaga, kuid Michelson märgib, et päris nii see siiski ei ole. Ta toob näiteks Tallinnas kerkivad majad, mille parklad asuvad maa all. “See tähendab, et piltlikult ehitatakse hoonele lisakorrus, mis mõne hoone puhul vajab ka kütmist,” räägib ta. “Maa-alune parkla, kui see on köetav, läheb köetava pinna hulka ning sellest tulenevalt on korteriomanikul arved suuremad.” Energiamärgis nimelt arvutatakse köetava pinna kohta ning selle hulka kuuluvad ka koridorid, trepikojad jms abipinnad.
Ta toob veel ühe põhjuse, miks A-klass ei pruugi energiasäästlikkust tagada. “Arhitektidele meeldivad fuajeelaadsed trepikojad ja koridorid. Kui võrrelda 2,5 ja 1,5 meetri laiust koridori, siis kulu erinevus võib päris suur tulla,” sõnab ta, sest energiamärgist arvutatakse köetava pinna järgi. “Kõik uued hooned peavad vastama A-klassile, kuid kui ehitusluba saadi kätte vahetult enne määruse muutumist, võib ehitada ka B-klassi maja.”
Mis on A ja B-klass?
- Rääkides korterelamutest, siis B-klassi on üldjuhul võimalik saavutada, kui hoonel on hästi soojapidavad seinad ja aknad, soojustagastusega ventilatsioon ning maasoojuspump või tõhus kaugküte.
- A-klassi elamu on ca 20% väiksema energiakasutusega kui B-klassi hoone.
- A-klassi saavutamiseks peab hoonele üldjuhul lisama energiat tootvad seadmed, nagu näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraator.
- Et elamu vastaks A-klassi märgisele, peab see kõigepealt vastama ilma energiatootmisseadmeteta B-klassile. Soojustamata maja, mille katus ja seinad on päikesepaneele täis paigaldatud, ei vasta A-klassile.
Allikas: Ramm Ehituse OÜ
Oluline! Enamik Eesti panku pakuvad praegu A-energiklassi kinnisvarale laenu soodsamatel tingimustel.
Paari aasta pärast vaadatakse seis üle
Tuleb välja, et kui ehituse ja projekteerimise käigus omistatakse hoonele A-märgis, siis ei olegi see “kogu eluks”. Kui hoone on olnud kaks aastat kasutuses, siis kaotab varasem märgis kehtivuse.
Uue märgise saamine sõltub energia tarbimisest. “Normikohane sisetemperatuur on 21 kraadi, aga enamikul juhtudel seadistavad inimesed termostaadi 23-24 kraadi juurde,” räägib Michelson. “Oleme näinud ka 27 kraadi. See tõstab energiakulu aga väga palju kõrgemaks ning A-klassi energiamärgisest enam midagi alles ei jää ning hoone võib kukkuda B- või lausa C-klassi.”
Mis muudab maja energiasäästlikuks?
- Kui palju on hoonel kõrvalpinda (koridorid, trepikojad, parkla), mis vajab kütmist või valgustamist? Mida rohkem, seda kulukam.
- Akende paiknemine ilmakaarte suhtes. Kui aknad on lõuna poole, on küttearved väiksemad.
- Konstruktsioonid. Hoonel peab olema 20–25 cm kaasaegset soojustust.
- Küttesüsteemi valik. Elektripõrandaküttega saad toa soojaks, aga arved on suured. Soojuspumbaga on arved väiksemad.
Allikas: Ramm Ehituse OÜ
Päikesepaneelid on ainult pool võrrandist
Kuidas siis muuta hoone võimalikult energiasäästlikuks? Michelsoni sõnul pole mõistlik hooneid ainult päikesepaneelidega “varustada”. Oma kahes arenduses kasutab Ramm Ehitus päikesepaneelidele lisaks ka maakütte soojuspumpasid ja õhk-vesi-soojuspumpasid, mis kasutavad päikesepaneelidest saadud energiat kohapeal ära.
“Novembrist-veebruarini võib elektrit tootvate paneelide tootlikkuse sisuliselt nulliks lugeda. Teiseks on külmematel kuudel päikese intensiivsus nii madal, et isegi kuu ajaga ei suuda päikesepaneelid toota nii palju energiat kui südasuvel ühe päevaga.”
Päike on kõige intensiivsem kella kümnest hommikul kuni nelja-viieni pärastlõunal. “Selleks, et võtta päikesepaneelidest maksimum, tuleks kõik “suured energia tarbimised” ajastada keskpäeva, seda võimaldavad nutikad soojuspumbad,” annab Michelson nõu.
Ta lisab, et ridaelamute puhul oleks ideaalne variant kasutada soojuspumpa koos mõne päikesepaneeliga, mis kataks arvestatava osa elektri tarbimisest. Täpselt nii on nad oma arendustes ka teinud.
Viimsiaia energiasäästlikud kortermajad
Viimsiaias on neli kortermaja, millest üks on valmis ja ülejäänud valmimas lähiaastatel. Kõikidel majadel on maa-alused parklad, kuid need on lahendatud nii, et kütmist ei vaja. Korterid on nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljatoalised. Majade juurde kuuluvad avarad rõdud, terrassid ning õueala.
“Energiasäästlikkust lisab korterite ühine ventilatsioonisüsteem. Iga trepikoja kohta on üks ventilatsiooniseade,” räägib Michelson lähemalt. “Suuremad ventilatsiooniseadmed võimaldavad kasutada kaugküttesoojust. Niisiis on see soodsam ja efektiivsem võrreldes lahendusega, kus igal korteril on oma seade, mis kasutab külma õhu ülessoojendamiseks elektrit.”
Hoonetel on elektrit tootvad päikesepaneelid.
Piibelehe Kodudel on suured terrassid
Piibelehe Kodud asuvad Tallinnast vaid 5-minutilise autosõidu kaugusel, Assakul. Sinna on kerkimas suured ja säästlikud, 3-4 magamistoaga ridaelamuboksid. Kokku tuleb neid 32, millest 22 on kohe-kohe valmimas.
Michelson räägib, et hooned õnnestus paigutada selliselt, et enamik suurtest akendest on lõuna poole. “Selleks, et suvel liiga palavaks ei läheks, on esimese korruse terrassi kohal varikatus.”
Hoonetel on päikesepaneelid ja õhk-vesi-soojuspumbad.
Kaldasalu ridaelamud tulevad kõige säästlikum
Kaldasalu ridaelamute ehitusload on praegu veel taotlemisel. Sinna on tulemas suuremad, 5-toalised ridaelamud.
“Näeme, et kinnisvaraturul on 4 magamistoaga elupindade järele nõudlus olemas. Planeeringud on optimeeritud nii, et köetav pind ei oleks liiga suur, samas on tubades piisavalt avarust. Nii nagu eespool sai välja toodud, on lisaks päikesepaneelidele plaanis seal kasutusele võtta soojuspump, mis päikeseenergia kohapeal maksimaalselt ära kasutaks. Me tahame leida soojuspumba, mis suudaks ise jälgida elektri börsihinda ning oleks programmeeritav selliselt, et kasutaks maksimaalselt päevast elektritoodangut, valmistades näiteks õhtuseks tarbimiseks vajaliku sooja vee ette. Sellise kombinatsiooniga saame hoone 20 protsenti energiasäästlikumaks, kui A-energiaklass ette näeb,” räägib Michelson uutest plaanidest.
“Piibelehes me kahjuks maakütte varianti kasutada ei saanud, sest seal pole maakütte rajamiseks piisavalt maad, kuid päikesepaneelide ja õhk-vesi-soojuspumbaga lahendus annab ka seal ettenähtud A-klassist oluliselt parema tulemuse. Kaldasalus aga kavatseme uue lahenduse kindlasti teoks teha.”
Kui vaja, saab ka jahutust
Michelsoni sõnul muutuvad kliendid aina teadlikumaks ning oskavad küsida ridaelamutele ka jahutussüsteemi. Kuigi “ülikuuma” perioodi on meil Eestis vaid mõned nädalad, on see inimeste jaoks tihtipeale nii piisavalt raske aeg, et ollakse valmis jahedama toa eest rohkem maksma.
Kallis, aga tasub end ära
Uusarenduste puhul võivad krõbedad hinnad pisut ära hirmutada. Kas pisut kallima ridaelamu ostmine tasub end pikas perspektiivis ära ning energiasääst annab tõesti kokkuhoiu?
Michelson kinnitab, et umbes 10–12 aastat läheb aega, et näiteks päikesepaneelid end “ära tasuks” ning kui peale seda soovitakse hoonet müüa, on sellel endiselt kõrge väärtus ning ka paneelid peavad veel 10+ aastat vastu. Kindlasti ei maksa heituda täna elektribörsil toimuvast, kus päevased elektrihinnad on isegi kergelt miinuses olnud – tootjad ja tarbijad kohanevad ja iga aasta lisandub elektritarbijaid elektriautode kujul juurde, ehk negatiivne börsihind on tulevikus pigem harv nähtus.
