Tüütu ja vastik! Vahest nii mõnegi jaoks seondub biojäätmete sorteerimine just nende kahe sõnaga. Peale selle küsimus, et miks ma üldse pean banaanikoori ja toidujäätmeid eraldi karbikesse koguma …
“Biojäätmeid ei pea põletama – me saame anda sellele uue elu,” räägib Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i (TJT) jäätmekäitluse juht Andres Unt. “Kevaditi käivad meist paljud poes väetist või mulda otsimas. Ja millestki peab seda saama. On valik, kas teeme seda jääkidest või toodame kunstlikult.”
Kuidas ja kus biojäätmeid kodus hoida? Mis sobib biojäätmete hulka, mis mitte? Ja kuidas jäätmetest saab uus toode?
Piimatooted – jah või ei?
“Biojäätmed on jäätmed, mida meil kõigil köögis tekib. Riknenud toit, igasugused koored, kohvipaks, lõikelilled – need sobivad väga hästi,” loetleb Unt, mida võib biokonteinerisse visata. Samuti sobivad sinna puu- ja köögiviljad ning nende puhastamise jäägid, pagaritooted, liha- ja kalajäätmed, kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga, pabermassist munakarbid, majapidamispaber ja pabersalvrätid.
Kuid nagu öeldakse, kinnitab erand reeglit – ka toidujäätmete osas on üks suur aga. Nimelt ei sobi biojäätmete hulka piimatooted. Sellel on kaks põhjust: esiteks kaaluvad piimatooted palju ja teiseks võib konteinerit prügiautosse tühjendades juhtuda, et vedelad jäätmed leiavad tee hoopi asfaldile.
Biojäätmete konteinerisse ei sobi ka ravimid, kassiliiv, tolmuimejakotid, ühekordsed nõud ja näts.
Kuidas hoiustada?
Unt möönab, et ligi 45 protsenti biojäätmetest visatakse segaolme konteinerisse. Sealt on aga üsna keeruline midagi välja sorteerida, teisisõnu võib öelda, et kõik, mis jõuab olmekonteinerisse, on n-ö kadunud. Ümbertöötlemiseks sobivad vaid võimalikult puhtad jäätmed.
TVO turundus- ja kommunikatsioonijuht Gaili Eding selgitab, et biojäätmed on just need, mis teised jäätmed ära rikuvad. “Kui visata kokku banaanikoored, kohvipuru, jogurtitops ja patareid, on selge, et neist midagi teha enam ei saa,” nendib ta. “Kui neid aga eraldi koguda, saab esimesest kahest väärtuslik kompost, plastpakendist seinakontakt ja patareidest välja võetud tsink leiab kasutust näiteks kosmeetikatööstuses.”
Eding leevendab ka paljude suurt muret, kuhu biojäätmeid koguda – kogumisnõu võib olla parasjagu nii väike, et see mahub näiteks köögikapile.
Kuid kuidas leida jäätmete eraldi kogumiseks ruumi pisikeses stuudiokorteris?
Enamikus kodudes on prügi äraviskamise koht harjumuspäraselt köögis kraanikausi all kapis, kuid Edingu sõnul on võimalusi veelgi. Tõsi, bio- ja olmejäätmeid on mõistlik köögis koguda, aga teiste jäätmeliikide osas tasuks kodus värske pilguga ringi vaadata: võib-olla saaks pappi ja paberit hoida hoopis esikukapis – need ei lõhna ja võivad seal kas või kuude kaupa seista.
Hea teada! Palju muretsetakse biojäätmete “lõhna” pärast. Enamasti on “biokarbikestel” kaas peal, mis takistab selle levikut. Ebameeldivat lõhna ei teki, kui biojäätmed 2-3 päeva tagant välja viia.
Kuidas saab biojäätmetest uus toode?
- Jäätmed jõuavad jäätmejaama platsile. Seal kaetakse need rohematerjaliga (lehed, okkad, puuoksad jne). See vähendab lõhna teket ning aitab jäätmete lagunemisele kaasa.
- Purustamine. Jäätmed pannakse purustisse ja purustatakse väiksemaks.
- Sõelumine. Sõelutakse välja suuremad võõrised, nagu näiteks kilekotid, klaas, puutükid jms.
- Nõrgumine. Materjal pannakse nõrguma, kuni see on kaotanud 40 protsenti oma niiskusest.
- Aunastamine ehk komposteerimine. Jäätmed tõstetakse õhutatud kanalitele ja kaetakse kolmeks nädalaks kinni. Seejärel tõstetakse materjal ümber ja jäetakse taas kolmeks nädalaks katte alla seisma. Protsess kestab kuus nädalat.
- Võetakse proovid. Võetakse E.coli ja Salmonella proovid ja saadetakse need Saksamaale. Kui proovid on korras, viiakse materjal senikauaks järelvalmimisse, kuni see läheb sõelumisetappi.
- Väetis/kompost on valmis. Tehakse valmis teatud partii, mis saadetakse uuesti Saksamaale. Seal tehakse idanemiskatse ja pannakse paika ka väetise/mulla väärtused.
- Toode läheb müüki. Kui sertifikaat on käes, läheb toode müüki. See pole enam jääde, vaid toode.
Allikas: TJT
Biolagunev kott – jah või ei?
Palju arutatakse teema ümber, kas biojäätmeid võib koos biolaguneva kotiga konteinerisse visata või tuleks need sealt välja kallata. Unt ütleb, et kõik oleneb sellest, mis saab jäätmetest edasi.
Näiteks biogaasi tootjal on vaja täiesti puhast “kraami” ja seepärast ei sobi neile isegi biolagunevad kotid. TJT toodab aga komposti ja nende jaoks ei ole vahet, kas jäätmed on biolagunevas kotis või mitte. Unt viitab, et kasutada võib ka paberkotte.
“Kõige halvem variant on tavaline kilekott. Umbes 50–60 protsenti biojäätmetest jõuab meieni musta värvi prügikotis, teinekord ka suisa klaaspakendis. Kuid me sõelume need kõik välja,” räägib spetsialist ja täpsustab, et välja sorteeritakse siiski ka biolagunevad kotid, kuna neid on keeruline tavalistest kilekottidest eristada.
Jäätmeid ei teki juurde
Edingu sõnul kurdavad paljud, et kodus ei jätku ruumi jäätmete liigiti hoiustamiseks. Kuid sorteerimine ei tekita prügi juurde – maht on ikka sama, neid lihtsalt kogutakse eraldi.
“Jah, see tähendab, et kogumisnõusid ehk kaste või kotte on ühe asemel kuni viis, kuid need võivad vabalt olla väiksemad. “Trenni või poodi minnes saab ühe neist mugavalt kaasa haarata ja tühjendada maja ees asuvasse õigesse konteinerisse või avalikku konteineriparki,” annab ta head nõu. “Üle ei tasu mõelda. Kogu olmejäätmetest eraldi vanapaber, biojäätmed ja pakendid, pane need õigetesse konteineritesse ja juba ongi väga hästi!”
