Fantaasiakirjanduses ja -filmides on läbi aegade olnud keskseks küsimuseks, kas robotid ja humanoidid saavad ühel hetkel osaks meie igapäevaelust. Kui humanoide kohtavad siiani vaid mõned väljavalitud, siis nutikamates majapidamistes on suur hulk töid jäetud juba robotite teha. Milleks meile aga kõiki neid võrguühendusega omavahel suhtlevaid masinaid vaja on?
Ulmekirjanik Isaac Asimov ennustas juba ligi 60 aastat tagasi, et ühel päeval on meie seadmed juhtmevabad, nende toiteallikaks on “pikaajalised raidostoopide patareid” ja telefonist ei kuule me ainult häält, vaid näeme ka pilti. Peale selle arvas ta, et tänu orbiidil tiirlevatele satelliitidele saame helistada otse ükskõik kuhu planeedil. Ja tal oli õigus. Samade satelliitide abil saame suhelda ka oma kodumasinatega ning anda neile käske kasvõi tule süütamiseks või mõne seadme töölepanekuks.
“Tänapäeval on kõik WiFiga ühendatud. Meie masinad on nutikad. Kui me räägime näiteks koristamisest, siis ma saan telefonist anda oma robottolmuimejale erinevaid käsklusi. Võime talle öelda, et korista näiteks kogu elamist kord nädalas või iga päev,” rääkis Electroluxi koolitusjuht Margus Soots.
Ainus, mida robottolmuimeja omanik tegema peab, on hoida seade puhas, sest ise ennast puhastada masin veel ei oska. Seda, millal ja millist hooldust tegema peab, tuletab robot ise omanikule meelde. “Ka nõudepesumasin ütleb, millal on vaja soola lisada või mingit muud masina puhastuseks vajaminevat keemiat lisada. Masin ütleb ka, millise programmi peab puhastuseks valima,” tõi ta veel näiteid.
Electroluxi tolmuimejate kategooria juht Sergei Pool lisas, et kõige mugavam ongi robotite puhul just see, et nad ütlevad ise, mida vajavad. Moodsa kodumasina plussiks on ka see, et sa võid ta tööle panna, kui ise kasvõi välismaal puhkad. “Robottolmuimejale saad anda täpsed juhised, kust ta koristama peab ja kuhu tal asja ei ole. Näiteks on sul lemmiklooma joogikauss või kassil söögikauss, kuhu alale tolmuimeja minna ei tohi, sest võib-olla loom sööb seal parasjagu,” selgitas Pool.
Robottolmuimejate kohta levib igasuguseid teooriad selle kohta, kuidas masinad luuravad ja kaardistavad meie kodusid. “Jah, nad kaardistavadki meie kodusid. Need kodude plaanid on kõik kuskil pilveserveris olemas. Aga nüüd tekib küsimus, et mida see Hiina salaluure minu kodu plaaniga pihta hakkab? Siinkohal on inimeste fantaasia piiritu,” tõstatas Soots teema, millest on palju räägitud.
Üks, kellele sellistest plaanidest reaalselt kasu oleks, on tema hinnangul kinnisvaraarendajad. “Vot, nemad saaksid tulevasi planeeringuid nende järgi teha!”
Pesumasin teab ise, kuidas triiksärki pesta
Ka moodsad pesumasinad suhtlevad samamoodi oma omanikuga üle interneti, näiteks saadavad teate, kui filter on ummistunud. Pesumasinatega seoses on Electroluxil olemas spetsiaalne äpp, mille kaudu, kui see alla laadida, saab piltide ja selgituste abil üsna hästi valida erinevatele riietele parimad hooldusprogrammid.
“Nüüd, kui sa juba kasutad nutikat pesumasinat, siis saad selle äpis registreerides veelgi nutikamalt enda kasuks tööle panna. Näiteks tuleb siis masinale juurde juba rohkem programme, kui neid masina kettal on. Äpist saad valida õige programmi riietele ja neid kõige rõivasäästlikumalt hooldada,” selgitas Soots.
Õige programmi valimine käib nii: näiteks paned masinasse triiksärgid, valid äpist triiksärgi pildi ja vajutad masina tööle.
Ahi, mis jagab pilti sinu toidust
Sama loogika kehtib nutikate ahjudega, millega tuleb kaasa hulk õpetusi ja spetsiaalseid programme, mille järgi ahi teab ise, mida tegema peab. “Sinu ülesanne on vaid äpist või ahju ekraanilt õige pilt välja valida. Lisaks võid valida retsepti kõik koostisosad, need programmi saata ja ahi teeb küpsetustöö ja selle planeerimise sinu eest,” ütles Soots.
Nutikates ahjudes töötab nn juhendatud küpsetamine nii: näiteks loomaliha valmistades sisestad liha kaalu ja valid õige pildi või kirjelduse järgi programmi ning ahi hoolitseb küpsetamisprotsessi eest algusest lõpuni ise. “Pluss on see, et sa võid ise samal ajal näiteks õue grillima minna ja saad oma telefonist jälgida otsepilti ahjust, mida seal olev kaamera edastab. Kes tahab, võib sellest hiljem lausa TikiToki video teha.”
Nutikate ahjude boonuseks on ka see, et neil saab küpsetusrežiimi vahetada distantsilt. Sootsi sõnul muutub küpsetamine tulevikus aga veelgi lihtsamaks.
“Lisaks sellele, et ahjus on kaamera, millega saame pilti teha, saame selle pildi ka salvestada. Võtame näiteks friikartulid ja teeme neist ahjus küpsedes äpiga pildi. Nüüd järgmisel korral jälle friikaid tehes tunneb kaamera toidu ära ja küpsetab neid samamoodi.”
Praegu on selline tehnoloogia veel arenemisjärgus, aga miski ei välista, et juba mõne aasta pärast saavad samasuguste ahjude kasutajad ka üksteise pilte vaadata ja sarnaseid toite valmistada, võttes šnitti just kelleltki teiselt.
Privaatsuse andsime ära nutitelefonide tulekuga
“Ma arvan, et me andsime oma privaatsuse ära sel hetkel, kui pistsime taskusse nutitelefoni. Linnaplaneerimine käib juba ammu selle järgi, millised vanusegrupid millistel trajektooridel liiguvad. Ega siis naiste kosmeetikapoed ei teki sinna, kus need on, ju juhuslikult,” sõnas Soots.
Nüüd on küsimus lihtsalt selles, kas see privaatsus on seadustega kaitstud, ehk et näiteks inimese korteri plaani ei tohi avalikustada. “Ja minu söömisharjumusi ka mitte. Sest kui ma ikkagi valin sealt ahjust kogu aeg neid friikaid, siis teoorias on ju kuskil pilves kirjas see, et ma üle päeva neid küpsetan. Tegelikult võiks siis kaupmees mulle ju saata juba meilile friikate pakkumisi. Aga kas see on lubatud?”
