Iga pere jaoks on oluline hetk, mil nende laps alustab esimest korda kooliteed. Kooli minek toob perele kaasa mitmeid muudatusi ajakavas, rahalistes väljaminekutes kui ka kodusisustuses – koolilaps vajab oma toas ruumi ja vahendeid õppimiseks.

Loe soovitusi, millist mööblit soetada ja kuidas seda paigutada, et lapse toast kujuneks hubane ja asjalik elu- ja õpikeskkond.

Koolilapse toa A ja O – kirjutuslaud ja tool

Kõige vajalikumad uued mööbliesemed on laud ja tool. Õige kõrgusega laua soetamist tuleb alustada tegelikult tooli valimisega. Tool on paras sellisel juhul, kui lapsel jäävad istudes jalad maha ja põlved 90 kraadise nurga alla.

Ideaalse laua kõrguse puhul saab laps istumisasendis olles küünarnukid toetada lauale samuti 90 kraadi all, kuid õlad ei tohi üles tõusta. Kokkuvõttes olenevad laua ja tooli kõrgused lapse pikkusest, kuid üldiselt jäävad need esimese klassi õpilase puhul vastavalt 60-75 cm ja 35-45 cm juurde.

Selge on see, et algkoolilapsed kasvavad kiiresti, mistõttu on mõistlik kaaluda tõstetava kõrgusega laua ja tooli soetamist. Siis on lapse toas õige kõrgusega mööbel aastateks olemas ning selline lahendus on kõige ergonoomilisem kui ka kõige rahakoti- ja keskkonnasõbralikum.

Heaks ideeks on valida tool, mis on ratastel, sest lastele meeldib mängulisus. Tooli alla on võimalik soetada plastikust matt – siis ei jää põrandale koledaid kulumisjälgi.

Mitu valgustit on parem kui üks

Võimalusel tasub eelistada päevavalgust, mis langeks lauale soovitatavalt külje pealt. Lisaks päevavalgusele tuleks lapse tuppa planeerida mitme erineva otstarbega valgusteid, nagu näiteks üldvalgusti, laualamp, põrandalamp, öölamp, meeleoluvalgustid jne.

Erinevate valgustite olemasolu lisab mugavust, hubasust ja funktsionaalsust. Eelistada tasub LED-pirne, sest need ei kuumene ning kui lampe saab suunata, on see veelgi praktilisem lahendus. 

Igale asjale oma koht

Kooliealise lapse toas lisanduvad mänguasjadele õpikud, vihikud ja muud koolitarvikud. Kõigele on tarvis leida oma koht, et tuba püsiks võimalikult korras. Riiulid kipuvad lastel kiiresti erinevate asjadega täituma, kuid seda saab ära hoida riiulitele paigaldatavate kastidega. Kastid aitavad hoida süsteemi ning varjavad ära igapäevase segaduse, lisaks lihtsustavad nad ka koristamist.

Ratastel sahtliboksid laua all või kõrval on mugavad koolitarvikute hoiustamiseks. Laua peal aitavad korda luua laual asetsevad või seinale kinnituvad organiseerijad, kuhu saab panna pliiatsitopsi ning muud tihti kasutust leidvad töövahendid.

Esimese klassi laps, kes arvutit veel igapäevase töövahendina ei kasuta, hindab kindlasti visuaalset märkmeseina, mis aitab meeles pidada olulist infot (tunniplaan, hobiringide ja trennide tabel jne).

Raamaturiiuli puhul on samuti lihtsam, kui sellel on klaasitud uksed – need hoiavad tolmu kinni, kuid samas on raamatud läbi klaasi nähtavad ning kutsuvad lugema. Ei tasu unustada ka koolikotti – selle hoidmiseks sobib hästi konks laua küljel, seinal või toauksel.

Toa jagamine tsoonideks – jah või ei?

Spetsialistid on erineval arvamusel, kas laste mängu- ja õppetsoonid peaksid olema eraldatud.  Varem soovitati neid lahus hoida, kuid nüüd usutakse üha enam, et laps ei pea õppima alati korrektselt laua taga istudes.

Soovitav on õppimise käigus asendeid vahetada ja raamatut lugeda, töövihikut täita või isegi joonistada saab ju ka muudmoodi – vaiba peal põrandal, tugitoolis või kasvõi voodis. Nii leiab laps pikale istumispoosile vaheldust ja õppimine tundub huvitavam.

Loomulikult oleneb kõik lapsest endast – kui tal on näiteks raskusi keskendumisega, tasub põnevad mänguasjad õppimise ajal eemal hoida ja kindlasti ei tohiks koduseid ülesandeid lahendada teleka ees, mis tõmbab kogu tähelepanu endale.

Kui mööbli valik ja paigutus jääb toa sisustamisel enamasti vanemate pärusmaaks, siis väiksemate detailide osas tasub küsida arvamust lapselt – meelepärases ja enda näo järgi kujundatud keskkonnas kulgeb ka koolitükkide tegemine ladusamalt.