Paljud eestlased ei tea kas, kuidas ja milliste lähenemistega enda finantsvõimekust parandada. Pidasime vajalikuks sel teemal arutleda Mifundo tootejuhi Keiu Kalausega, kes omab pikaajalist kogemust panganduse ja finantstoodete alal. 

Keiul on üle 12 aasta kogemust rahvusvahelise panganduse sektoris, sh praktiline kogemus filiaali avamisel ning uute toodete ja teenuste turule toomisel tugevalt reguleeritud Euroopa liikmesriigis. Tema põhjalikud teadmised ja oskused panganduses on aidanud kaasa Eesti startup’i Mifundo kiirele kasvule ja edu saavutamisele finantstehnoloogia vallas.

Miks on krediidiskoor nii oluline? 

Sinu krediidiskoorist oleneb, kas ja millistel tingimustel sulle laenu antakse. Mida parem on krediidiskoor, seda soodsamad on laenutingimused, sealhulgas ka intressimäär. Madala krediidiskooriga inimestel on pangast laenu saada raskem, kui mitte võimatu, ning laenutingimused võivad olla tunduvalt rangemad ja kõrgema intressiga kui hea krediidiskooriga inimestel.

Krediidiskoor ei määra mitte ainult laenutingimusi, vaid võib mõjutada ka sinu kindlustusmakseid ja isegi töövõimalusi mõnes sektoris. Seetõttu on oluline mitte ainult jälgida oma skoori, vaid ka aktiivselt tegeleda selle parandamisega.

Seega, kui soovid tulevikus pangast soodsamatel tingimustel laenu saada, tasub juba täna oma krediidiskoori jälgida ja head skoori hoida või vajadusel teha tegevusi selle tõstmiseks.

Millistest andmetest eraisiku krediidiskoor arvutatakse?

Eestis võetakse eraisiku krediidiskoori arvutamisel arvesse andmeid, mida on kogunud näiteks:

1) maksu- ja tolliamet – sinu sissetulekutest ja varasemate laenude olemasolust sõltub näiteks maksimaalne laenusumma, mida sulle antakse;

2) rahvastikuregister – üldandmed, mis näitavad infot vanuse, elukoha, perekonnaseisu, kodakondsuse ja muude sotsiaal-demograafiliste näitajate kohta;

3) maksehäireregister – näitab, kas sul on varasemaid võlgnevusi või maksmata jäänud kohustusi;

4) äriregister – näitab, kas oled ettevõtluses tegev või kas sulle on määratud ärikeelde;

5) kinnistusregister – kinnisvara olemasolu on laenuandjale pigem positiivne märk;

6) ametlikud teadaanded – seaduserikkumised ja kohtuasjad.

Olulisim näitaja on kindlasti sinu varasem maksekäitumine ehk kas oled jätnud arveid tasumata ning kas sinu kohta on viimaste aastate jooksul esitatud teateid maksehäireregistrisse. Maksehäirete korral võid üsna kindel olla, et sinu krediidiskoor on madal ning pangad sulle laenu ei anna.

Tuleb meeles pidada, et erinevad asutused võivad juurde küsida veel andmeid, mis neile laenu andmise otsuse tegemiseks vajalikud tunduvad. Näiteks kodulaenu taotlemisel küsitakse üldjuhul juurde ka sinu pangakonto väljavõtteid, mis näitavad väga täpselt ära kõik sinu kulud ja tulud ning aitavad pangal aru saada, kui usaldusväärne on sinu finantskäitumine.

Mis on hea krediidiskoor?

Kuna ühtne valem, mille järgi krediidiskoori arvutatakse, finantsmaailmas puudub, siis on ka skaalad, mille järgi seda mõõdetakse, erinevad.

Näiteks USA-s on krediidiskoor kolmekohaline number, mis enamikul juhtudel jääb 300 ja 850 vahele. 850 on juba väga hea ning sellest kõrgemat skoori on raske saada. Oma krediidiskoori näevad ameeriklased kohe pangakontole sisse logides ning mida suurem on number, seda parem on nende maine ja finantsvõimekus panga silmis.

Ühendkuningriigis on krediidiskoor samuti kolmekohaline number nullist kuni 999-ni. Aga sealsed krediidiagentuurid hindavad krediidiskoori erinevates vahemikes. Seega ühe agentuuri andmetel algab hea krediidiskoor näiteks 531-st, teisel hoopis 881 punktist.

Eestis saab hetkel eraisiku krediidiskoori või krediidihinnangut tellida CreditInfost ning seal hinnatakse hoopis inimese maksejõuetuse tõenäosust protsentides:

0–1,9% – väga hea,

2–5,9% – hea,

6–14,9% – rahuldav,

15–100% – kasin.

Kuigi krediidiskoori hinnatakse erinevatel alustel ja skaaladel, näitab see siiski finantsasutustele ära inimese üldise maksevõimekuse ning on oluline teave ka inimesele endale, kes soovib tulevikus näiteks laenu või liisingut taotleda.

Kuidas oma krediidiskoori parandada?

Oma krediidiskoori tõstmiseks tasub arved ja laenumaksed tasuda õigeaegselt ning mitte seadusega pahuksisse sattuda. Kasuks tuleb ka igakuine kindel sissetulek ning tagatiste, nagu näiteks kinnisvara, auto või potentsiaalsete käendajate olemasolu.

Kui sul on soov lähitulevikus laenu, liisingut, järelmaksu või näiteks kindlustust taotleda, tasub juba täna ka endal aeg-ajalt oma andmete kohta erinevatest registritest päringuid teha. Ehkki sa ei saa nende pealt ise hetkel oma krediidiskoori arvutada, näed siiski, millised andmed on sinu kohta juba olemas, ning saad enda skoori parandamiseks langetada juba varakult teadlikumaid otsuseid. 

Sealt edasi saad mõelda, millise mulje need andmed sinu maksevõimekusest võivad pangale või teistele finantsasutustele jätta, ning vajadusel saad hakata tegema muudatusi, et sinu näitajad laenu taotlemise ajaks oleksid paremad. 

Mõnikord võivad krediidiraportis esineda vead, mis mõjutavad krediidiskoori negatiivselt. On oluline regulaarselt üle vaadata oma krediidiraportid ning kui neis esineb vigu, siis lasta need parandada. 

Mifundo lahendus on luua inimesele kolmanda osapoole poolt kinnitatud krediidiskoor, ingl k Verified and Passportable Financial Identity), mida saad ise näha ja ka teise riiki kaasa võtta.

Mifundoga saad verifitseeritud rahvusvahelise krediidiprofiili, mis avab sulle ligipääsu parimatele võimalustele üle Euroopa.

Kasutaja loomisega saad vaadata, mida pank sinu kohta näeb, ja saad teada ka enda krediidiskoori. LOO KASUTAJA JA ARVUTA ENDA KREDIIDISKOOR

Mifundo taga on Eesti ettevõtte pühendunud tiim ja rahvusvaheline missioon. Nende unikaalsus on saanud mitmeid auhindu ja palju tunnustust, näiteks:
* Europe Fintech Awards 2023 – Fintech of the year, Lendtech of the year, Startup of the year ning Rising Star of the year. 
*Banking Tech Awards 2023 – võitja;
*Mastercard Lighthouse 2023 – top15 kõige paljulubavamate fintech-ettevõtete hulgas.