Praegu on aeg, mil küttekolded saavad kõige rohkem koormust. Ehkki sooja tuppa toomine võib esmapilgul tunduda lihtne, on ohutu kütmine enamat kui vaid halu pliidi alla viskamine ja tiku tõmbamine. 

Tuhk välja! 

Esimene samm ahju kütmisel on eelmise küttekorra tuha välja viimine. Kindlasti ei tohi tuhka panna plast- või pappkasti. Piisab vaid ühest hõõguvast söest ja õnnetus ei olegi kaugel. Sellest, kuidas ripakile jäetud tuhaämbrist tulekahju võib puhkeda, rääkisime möödunud suvel. 

Tuhk peaks olema kindlasti jahtunud ja siis võib selle panna näiteks koduaia kompostihunnikusse või olmejäätmete konteinerisse. 

Plats puhtaks

Ahjusuu ees ei tohi olla põlevmaterjale. Ehkki stiilne vaip võib sobida sinu kodu interjööriga, peaks ahju ees põrandal olema siiski mittepõlevast materjalist kate, nagu näiteks plekk, kivi või klaas. 

Samamoodi ei tohi ahju ette kuhjata mitme päeva küttevaru. See võib kiirelt süttida, kui ahjust põlev säde sinna “maandub”. 

Ahi pole prügimägi

Kütmiseks kasuta ainult korralikke puuhalge. Puud võib tuua päev enne ahjupanekut tuppa “sooja”, et need oleksid piisavalt kuivad. Niiske või töödeldud puit tekitab korstnasse pigi ja võib olla ka tuleohtlik. 

Tasub meeles pidada, et kõik mis vähegi põleb, ei ole mõeldud ahju viskamiseks. Liimpuitdetailid, kartong, paber, plast, saepuruplaadid jms sinna ei sobi. Teisisõnu öeldes ei tohi sinu kodu küttekolle muutuda prügimäeks. 

Mis värk selle siibriga on?

Levinud on eksiarvamus, et kui siibrit täiesti lahti ei tee, saab rohkem sooja. Päästeamet toonitab: ahju ei tohi kütta n-ö pooliku siibriga! Kütmise ajal peab siiber olema maksimaalselt avatud asendis. 

Kuid kuidas on lood selle sulgemisega? Peale kütmist tuleks siiber hoida avatuna umbes 20 minutit. See on ahjule vajalik “hingetõmbepaus”, mil ving saab välja minna. 

Süüdata alt või ülevalt? 

Paljudele tuleb vahest üllatusena, et puud tuleks süüdata ülevalt, mitte alt. Alt süüdates ei teki järelpõlemist ja palju soojust läheb raisku. Ülevalt süütamise korral läbivad puugaasid leegi ja selle tulemusena saab tuba kiiremini soojaks ja halge kulub vähem. 

Ka põlemisprotsess on pealt süüdates puhtam. “Alt süütamisel toimub põlemine puuvirna all ja peal olevatest halgudest tekkivad gaasid eralduvad põlemata kujul korstnasse,” selgitab G4S-i erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. 

Hõlpsamaks süütamiseks võid kasutada näiteks looduslikke küttetablette, oksi või väikeseid puitklotse.

Ära küta üle 

Ahi hakkab õiget sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. On levinud viga, et köetakse esimene ahjutäis ära ja visatakse kohe teine ja võib-olla kolmaski juurde – ahi on ju jahe! Sellise kütmisviisi tagajärjel võib aga küttekolle üle kuumeneda ja selle seintesse tekkida praod. 

Pärjala hoiatab, et sellises olukorras võib süttida ka tahm. Ja see võib juhtuda siis, kui pereliikmed juba magusat ööund magavad. On oluline teada, et salakavalast vingugaasist annab siis märku vaid vinguandur – suitsuandur vingu ei tuvasta. 

Sügavas unes olles ei pruugi me suitsu- või vinguanduri piiksumist tähele panna. Nublu on nutikas andur, mis on 24/7 valvel ja kutsub vajadusel ka abiväge. Tutvu Nubluga lähemalt siin.