Põlvamaal Kanepi vallas süttis jõulukuu esimesel pühapäeval elumaja – õnnekombel said kaks elanikku hoonest õigel ajal välja ja jäid ellu, kuid jälle oleme tagasi vana teema juures, mille eest hoiatatakse igal aastal pimeda aja saabudes. Ei, seekord me ei räägi ülekütmisest. 

Kui päästjad Krootuse külas Mäe tänaval pühapäeva õhtul süttinud maja juurde jõudsid, olid leegid elutoa aknast väljas. Tulelõksust omal jõul pääsenud majaelanikud said kergelt viga ja kiirabi viis nad haiglasse.  Maja jäi küll püsti, kuid üks tuba hävis ja teised said tugevalt kahjustada.

Ja nüüd põhjusest. Päästeameti teatel näitavad esialgsed andmed, et põleng sai alguse küünla hooletust põletamisest. Kahjuks pole selles midagi uut, eriti nüüd pühade ajal. Sel aastal on juba olnud 14 juhtumit, mis on seotud küünla hooletu põletamisega – neist 11 on tulekahjud, neljas õnnetuses hukkus kokku viis inimest. 

Kas peab muretsema? Jah, peab küll

Kui vaadata eelmise aasta statistikat, siis oli Eestis kokku 21 küünla hooletu põletamisega seotud juhtumit – neist 17 tulekahjud ja 4 puhul oli oht tulekahju puhkemiseks. Ühes õnnetuses hukkus ka inimene.

Päästeameti ohutusjärelvalve juhi Tagne Tähe sõnul on meil põhjust muretsemiseks – iga kaotatud elu on traagika. 

“Siiski on mitmeid õnnetusi võimalik ka ennetada,” märkis ta. Küünalde ja ka muu elava tule kasutamisel tuleb olla hoolas ja tähelepanelik, sest elava tule puhul on alati võimalus õnnetuseks. “Kui küünla põletamisel on arvestatud ohutusega ja tuld järelevalveta ei jäeta, ei ole ka liigseks muretsemiseks põhjust.”

Kuidas küünalt õigesti põletada?

Tuleb jälgida, et küünal oleks asetatud mittesüttivast materjalist küünlajalale või -alusele. Selleks sobib hästi näiteks klaasist, kivist või metallist alus. Puust, plastikust ja teistest süttivatest materjalidest alused on küünla põletamisel ohtlikud, sest halbade asjaolude kokkulangemisel võivad need süttida. 

Samuti tuleks jälgida, et küünla lähiümbruses ei oleks süttivat materjali. Jõuluajal on populaarsed okstest ja muust süttivast materjalist tehtud kompositsioonid ja vanikud. “Nende lähedal küünlaid põletada ei tasu,” soovitas Tähe. 

Meeles tuleb pidada ka seda, et elavat tuld, sealhulgas põlevat küünalt, ei jäeta hetkekski järelevalveta. Väga tähelepanelikud peavad olema ka need, kel on kodus väikesed lapsed. Küünal võib mudilase tähelepanu köita ja tekitada soovi sellega lähemalt tutvust teha. “Seetõttu tuleks jälgida, et laps ei jääks küünla juurde üksinda ning et tal poleks võimalik küünalt ka kogemata ümber ajada,” rääkis Tähe. Kui sinu kodus on ka mõni karvane sõber, peaksid vaatama, et tema küünlale ligi ei pääseks ega seda ümber ajaks. 

Küünal pole ainus, mis võib õnnetuse majja tuua! 

Paljud ilmselt arvavad, et ainult elav tuli võib võrduda tulekahjuga, kuid pühade ajal on veel üks asi, millel tuleb silma peal hoida. Need on jõulutuled.

“Kui näiteks vooluvõrk on ülekoormatud või jõulutuledel esineb defekt, siis on oht tulekahju puhkemiseks. Jõulutulede puhul tundub tihti lihtsa lahendusena tuua nende juurde vool pikendusjuhtme abil – ühendad pistiku vooluvõrku ja saad anda elektrit tuledele ja teistele seadmetele korraga, kuid siinjuures tuleks olla teadlik ka kaasnevatest ohtudest.

Pikendusjuhe on siiski mõeldud ajutiseks kasutamiseks ja üldjuhul kasutatakse majapidamistes pikendusjuhtmeid, mida võib koormata maksimaalse võimsusega 3kW. Ühendades sinna liiga palju võimsaid seadmeid, võib tekkida oht, et juhe koormatakse üle. Enne pikendusjuhtme kasutamist tuleb see alati ka hoolikalt lahti rullida, vastasel juhul tekib trafo-efekt. See tähendab, et kui vool jookseb rullis juhtmest läbi, kuumeneb juhe üles ning võib minna põlema,” selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Ainuüksi jõuluvalgustitega pikendusjuhet tõenäoliselt üle ei koorma, küll aga on ülekoormus võimalik siis, kui pikendusjuhtmesse on ühendatud veel teisigi elektritarbijaid. Seetõttu tasub olla pikendusjuhtmetega ettevaatlik – tuleb jälgida, et need oleksid töökorras. Veenduda, et pikendusjuhe ei ole kuskilt katki, sulanud või muul moel viga saanud.

Enne kasutamist tasub kontrollida üle ka jõulutulede seisukord – enamasti piisab sellest, kui vaadata lihtsalt silmadega üle, kas juhtmed on korras. Kui avastad, et juhtmed on murenenud, kuskilt veidi sulanud või muul moel viga saanud, ei tohi tulesid enam kasutada.

Kodust lahkudes soovitab Päästeamet kõik elektrivõrku ühendatud jõuluvalgustid välja lülitada. Kui tegemist on akudel töötavate jõulutuledega, siis neid välja lülitama ei pea.Kui tahad ennast pühade ajal veelgi turvalisemalt tunda, siis ära unusta üle kontrollida, kas suitsu- ja vinguandur ikka korralikult töötab. Kui sul seda veel pole, siis palu jõuluvana, et ta tooks.