Tuleohutust ei pea jälgima mitte ainult eraisikud, vaid ka ettevõtted. Alates 2021. aastast peavad suuremate büroohoonete, tööstus- ja laohoonete ning garaažide omanikud korraldama tuleohutusülevaatuse. Miks on see vajalik ja kuidas ettevõtted neile pandud kohustusse suhtuvad?
“Tuleohutusülevaatuse kohustusele tuleks vaadata veidi teisest vaatenurgast, mitte ainult sellelt positsioonilt, et jälle on üks kohustus välja mõeldud, mille eest ma ettevõtjana, omanikuna või varahaldajana pean maksma, ja tellin selle ainult sellepärast, et mul pole muud võimalust,” möönab G4Si tuleohutusspetsialist Pilvi Rahnu. “Võiksime mõelda, et hinnang oma hoone tuleohutusele on kasulik just mulle: selleks, et minu vara ja äritegevus oleks kaitstud parimal võimalikul moel; et meil kõigil Eestis oleks ohutum ja et töökohtadel või teistes hoonetes, kuhu me sattuda võime, oleks ohutu. Ülevaatuse maksumus selle kõrval tundub tühine.”
Tuleõnnetuste vältimiseks täiendatakse tuleohutust puudutavaid seadusi pidevalt. Üheks suurimaks muutuseks on paljude hoonete omanikke puudutav tuleohutusülevaatuse läbiviimise kohustus. 2021. aasta märtsis kehtima hakanud tuleohutuse seaduse muudatusest tulenevalt pidid 2022. ja 2023. aastal tellima tuleohutusülevaatuse suuremad büroohooned ning tööstus- ja laohooned. 2024. aastal on samasugune kohustus suurematel garaažidel.
Enam kui 7000 hoonel on ülevaatus tegemata
15. septembri seisuga on 8900st tuleohutusülevaatus tehtud vaid 1883 ehitisel, enamus neist on tööstus- ja laohooned. “Paneme ehitiste omanikele südamele, et nad ise tunneks huvi tuleohutuse vastu ja telliks vabatahtlikult tuleohutusülevaatuse,” räägib päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.
Kalde sõnul on nõude eesmärgiks koostöös erasektori spetsialistidega kontrollida rohkem ehitisi ning seeläbi suurendada ka teadmisi tuleohutusnõuetest. “See tagab ka tuleohutumad ehitised, et elud ja vara oleksid kaitstud,” märgib Kalde. Spetsialist hindab hoone tuleohutusalast olukorda ja annab probleemide korral ehitise omanikule nõu, kuidas neid lahendada.
Ülevaatuse ajal kontrollivad spetsialistid nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, milline on ohutuse ees vastutajate teadlikkus nõuete osas.
Varakahjud ulatusid eelmisel aastal üle 8 miljoni euro
“Kahjuks ei ole tulekahjude arv mitteeluhoonetes aastate lõikes oluliselt langenud. Õnneks küll inimesi ei ole nende hoonete tulekahjude käigus hukkunud, aga arvestada tuleb ka varakahjudega ja ümbruskonna ohutusega. Ja mis peamine – hoone omanik saab tuleohutusülevaatuse tegijalt kindlust, et tulekahju tekkimise risk on ehitises minimaalseks viidud. Selliselt on tuleohutusülevaatuse läbiviimisest ehitise omanikule kindlasti kasu – spetsialist selgitab, millised tuleohutusnõuded ehitises kehtivad, viitab puudustele ja annab nõu nende kõrvaldamiseks,” selgitab Kalde.
Vaadates 2023. aasta statistikat, siis mitteeluhoonetes puhkes 370 tulekahju, mis põhjustas varakahju enam kui 8 miljonit eurot. 30 protsenti tulekahjudest said Kalde sõnul alguse elekrisüsteemist, järgnesid küttesüsteemis ning siis juba muudest põhjustest tingitud tulekahjud.
Tuleohutusülevaatus on vaja teha:
- büroohoones pindalaga üle 750 m2
- tööstus- ja laohoones pindalaga üle 1000 m2
- garaažis pindalaga üle 1000 m2
G4S tuleohutusülevaatuse korral kontrollivad spetsialistid järgmisi punkte:
- kontrollitakse visuaalselt territooriumi, ehitise ja ehitises toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele;
- kontrollitakse, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud vastavalt kehtestatud tuleohutusnõuetele;
- kontrollitakse tuleohutusalast dokumentatsiooni;
- hinnatakse ehitises toimuva tegevuse vastavust ehitise peamisele kasutusviisile, kusjuures segakasutusviisiga ehitise puhul kontrollitakse ehitise kõiki osasid;
- kontrollitakse ehitise tuleohutust ja isikute valmisolekut tulekahju korral tegutseda, (evakuatsiooniõppust ei tehta).
Ülevaatuse lõpus koostatakse tuleohutusülevaatuse akt ja puuduste ilmnedes annavad spetsialistid asjalikku nõu nende likvideerimiseks.
Vastutus lasub hoone omanikul
Tuleohutusülevaatust peab korraldama ehitise valdaja. Kui juhtub, et ehitisel on mitu valdajat, siis lasub ülevaatuse korraldamise kohustus omanikul. Tänu ülevaatusele saab hoone valdaja või omanik hinnangu ehitise tuleohutusele, mille on viinud läbi vastavat kvalifikatsiooni omav spetsialist.
Ülevaatus tuleb teha kord kolme aasta jooksul ja ülevaatuse tegija sisestab andmed tuleohutusülevaatuste portaali.
Ainult järelevalve probleemi ei lahenda
Kalde sõnul ei saa ainuüksi järelevalvega probleemi lahendada. “Inimesed ja ettevõtjad peavad mõistma, et tuleohutusülevaatus on nende enda elude ja varade kaitseks,” rõhutab Kalde. Päästeamet teeb ehitise omanike suunal pidevat teavitustööd ja eesmärgiks on suunata omanikke vabatahtlikult tuleohutusülevaatust tellima ja tundma huvi ehitise tuleohutusalasest olukorrast.
Ohutuse eest vastutab tegelikult igaüks ise ning ainuüksi järelevalvega seda ei muuda. “Küll on nii, et tõenäoliselt pisteliselt neid kontrolle teeme,” märgib Kalde.
Positiivsena näeb Kalde, et pärast augusti lõpus omanikele saadetud teavituskirju tõusis huvi tuleohutusülevaatuse tellimise vastu ja hakati uurima täiendavat infot. “Kuigi oleme vähesel määral ettekirjutusi tuleohutusülevaatuse tellimiseks ka andnud, on ettekirjutuste ja trahvide tegemine siiski viimane abinõu,” märgib Kalde, et eesmärk on ikkagi panna inimesi ise mõtlema ja hoolitsema oma vara eest.
