Päästeameti eelmise sügise uuring tõi välja ohtliku trendi – kahe aastaga on töökorras suitsuandurite arv kodudes vähenenud viis protsenti ehk ligi 28 000 kodus on andur kas maha võetud või see ei tööta. Ohtliku trendi tagamaid avavad Päästeameti ja G4Si esindajad.

Andur ei anna häiret ilma põhjuseta

“Võime arvata ja tulekahjude puhul ka näeme seda, et suitsuandur võetakse maha, kui see hakkab igapäevaelu segama,” selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna koduohutuse ekspert Tuuli Taavet. 

Olgu põhjuseks pidevalt kõrbev toit või midagi muud, tasub andur alati kohe peale häire vaigistamist taas töökorda seada. Anduri puudumisel võivad tagajärjed olla traagilised.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Jaanuari alguses kihutasid päästjad õhtul Tallinnas Õismäele, kus oli leekides elumaja neljanda korruse korter. Nõmme päästekomando päästjad alustasid kohe suitsusukeldumisega ja tõid mõned minutid hiljem korterist välja keskealise naise, kelle elu ei õnnestunud kiirabil päästa. Korteris polnud töökorras suitsuandurit.

Ennetustöö ekspert Taavet märkis, et sageli pole üürikodudes suitsuandureid ja üürileandja ei luba neid ka paigaldada. “Tegelikult on see ikkagi kohustus ning üürile andja peab omanikuna suitsuanduri paigaldama.”

Eakate puhul võib Taaveti sõnul olla probleemiks see, et nad ei suuda andureid ise paigaldada ja hooldada või ei suuda häiresse läinud andurit ise vaigistada. “Häiresse läinud andur tõmmatakse maha ja inimene ei pruugi olla võimeline seda tagasi panema. Sama kehtib ka liikumispuudega inimeste puhul.” 

G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala tõi veel välja mitu põhjust, mis võivad selgitada uuringust ilmnenud ohtlikku trendi. Suitsuandurite eluiga on läbi saanud, need lihtsalt ei tööta enam ning inimene peaks uue hankima, aga ei tee seda. Teine põhjus on üsnagi labane – anduri patarei on saanud tühjaks nii, et inimene seda ise ei teagi. 

Nutikas andur tuleb appi

Hajameelsust aitab vältida nutikas suitsu- ja vingugaasiandur Nublu, mis annab patarei tühjenemisest ise teada. Lisaks on ühes seadmes koos kaks sensorit – üks, mis tuvastab suitsu ning teine vingugaasi. Tark andur annab signaali ka G4Si juhtimiskeskusesse, kust korteriomanikuga kiiresti ühendust võetakse. Kui lähiminutitel ei vastata, suunatakse patrull otse ukse taha ja kontrollitakse, kas oht on reaalne. 

“Kui andur annab häire ja meil on põhjust kahtlustada või oleme lausa veendunud, et tegu on päris tulekahjuga või vingugaasimürgitusega, siis kaasame ka Päästeameti,” kirjeldas Pärjala. Ta lisas, et paraku nõuab tuli ohvreid ka siis, kui töötav andur on olemas, sest inimesed ei jõua ohule piisavalt kiiresti reageerida. Seetõttu on nutikas andur kindlasti elutähtis. 

Kas vinguandur jättis suitsuanduri tahaplaanile?

Eksperdid näevad suitsuandurite vähenemise taga ka asjaolu, et viimastel aastatel on rohkem räägitud vingugaasianduri olulisusest ja suitsuandurite reklaamimine on jäänud tahaplaanile. Inimesed võivad ekslikult arvata, et vingugaasi- ja suitsuandur on üks ja sama asi. “Tegelikult on need kaks erinevalt toimivat seadet,” rõhutas Pärjala.

Vingugaasiandur tuvastab, kui ruumis on ohtlikus koguses mürgist vingugaasi. Kuna gaas on värvitu ja lõhnatu, ei saa inimene selle olemasolust ise aru. Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel ning jõuab ruumi enamasti tahkekütte- või gaasiseadme kaudu. 

Suitsuandur reageerib seevastu õhus levivale suitsule ning läheb häiresse siis, kui suits jõuab seadme kambrisse ja segab valgust, mis hajub konkreetse kiire asemel laiali, jõuab fotorakuni ja see omakorda käivitab alarmi.

Päästeamet paneb inimestele südamele, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest ohutult väljuda. Eelmisest aastast on tahkeküttega kolletega hoonetes kohustuslik ka vingugaasiandur.

Ainuüksi selle aasta napi kuu jooksul on tulekahjudes hukkunud 3 inimest, eelmisel aastal kaotas põlengutes elu 48 inimest.