Puuküttega majapidamised pole kuskile kadunud, paljudes kodudes on kamin või ahi sisse ehitatud aga mõnusa hubasuse pärast. Paraku esineb eriti talvisel kütteperioodil tuleõnnetusi, mille põhjustanud üleköetud või valveta jäetud kolded. Taolisi õnnetusi saaks arukalt küttes ja ohte märgates kergesti ennetada.

Igas koldes tuld tegema ei peaks

Küllap on üldlevinud teadmine, et eluruumide kütmisel puudega on hea mõte teha seda selleks ettenähtud kohas. Kui esmapilgul võikski arvata, et tule võib teha ükskõik millisesse kaminasse või ahju, ei pruugi If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul iga küttekolle tegelikult tuleohutusnõuetele vastata.

Tulekolletele on seatud hulk ehituslikke tingimusi, olgu selleks korstna kõrgus, ohutusvahemaad koldest põlevmaterjalideni või tuleaseme ette pandud tulekindla katte suurus. Nõudeid on omajagu ning nendega saab tutvuda näiteks kohalikus omavalitsuses või päästeameti veebileheküljel.

Kütteseadme ehitus ja lõpuks sellele kasutusloa saamine toob kaasa omajagu paberimajandust, mis on aga mõistlik siiski ära teha, et olla kindel kolde kvaliteedis ja ohutuses. Pealegi – kui kõik on korrektselt vormistatud ja kvaliteetselt ehitatud, on kinnisvara tulevastel omanikel või kasutajatel lihtsam kollete tuleohutuses veenduda. Siinkohal on paslik märkida, et kui ehitus on jäänud dokumenteerimata, siis saab selle ohutuse tõendada ning selle seadustada ka tagantjärele.

Et küttes oleks rahulikku südant lihtsam säilitada, tuleks uus tulekolle, kui selleks tekib vajadus, lasta ehitada spetsialistil ehk kutsetunnistusega pottsepal – nende kontaktandmed leiab Eesti Pottseppade Liidu veebilehelt – või paigaldada ehitusettevõttel.

Hooldus on oluline

Isegi kui küttekolle on ehitatud või paigaldatud õigesti, võib see ajaga kahjustuda ja tagajärjena ka tuleõnnetuse põhjustada. Seepärast on oluline regulaarselt jälgida, et kütteseadmel poleks kahjustusi. Näiteks kui müüritud kütteseadmel on märgata pragusid või sisse langenud telliseid, peaks taas ühendust võtma pottsepaga. Unustada ei tohi ka peidetud osi, mistõttu peaks vähemalt kord aastas kütteseadmeid põhjalikumalt kontrollima ja puhastama.

Ühepereelamu ja selle abihoonete küttesüsteeme võib vastavate oskuste olemasolul igaüks ka ise regulaarselt puhastada, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui ise korstnapühkimises kibe käsi pole, tasub spetsialist kutsuda tihemini, sest Nõu sõnul on puhastamata korsten kindlustusjuhtumites sagedane süüdlane.

Parim küttematerjal on kuiv lehtpuu

Aga kuidas õigesti ja ohutult kütta? Tarkusi selleks jagub. Juba ettevalmistused on olulised, näiteks ei maksa põlevmaterjali hoida küttekolde ees ega vahetus läheduses, kus on risk, et see võib süttida. Samuti tuleks võimalusel valida, mida ahju või kaminasse ajama hakatakse: parimad küttepuud on kuiv lepp, haab ning kask nende kõrge kütteväärtuse tõttu.

Küttepuid, mille niiskussisaldus on üle 20 protsendi, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Niisked puud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste hulka õhus.

Ilmselt on laialt teada, et prügi koht ei ole ahjus, kuid meenutada tasub seda siiski. Prügi põletamisega võib seada ohtu nii enda kui lähedaste tervise. Olenevalt jäätmetest, võib nende põletamisel tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui puhtalt puiduga küttes.

Kui on plaanis pidada jõulud või mõni muu talvine üritus suvekodus, mis on olnud pikka aega kütmata, on mõistlik ruumid soojaks kütta aegamööda. Alustada võiks vähemalt paar päeva enne üritust. Maakodudes on tihtipeale puuküttega pliit see, millega esimene soe ruumidesse saadakse. Massiivse kiviahju soojaks kütmine peab toimuma aga pikema perioodi vältel. 

Ülekütmine võib kahjustada ahju ja põhjustada õnnetuse

Pikalt kütmata ahju tuleks esimene tuli teha väikese puude kogusega, vältida teravat leeki ja lasta seejärel 5-6 tundi seista. Päris soojaks võib ahju kütta alles kolmandal korral. See on oluline vältimaks olukorda, et ahju sisekest soojuspaisumisest tulenevalt väliskesta puruks või praguliseks pressiks.

“Tasa ja targu” põhimõte kehtib tegelikult ka igapäevasel kütmisel – ülekütmine kahjustab iga ahju. Seega on külmade ilmadega mõistlik põletada üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Selline pikaajaline kütmine aitab pikendada ka ahju eluiga ning vältida näiteks süttinud tahmast põhjustatud tulekahjusid.

Nähtamatu ja lõhnatu, kuid õnnetuseks väga mürgise vingugaasi tekke ennetamiseks tuleb jälgida, et ahju siibrit, kui see on olemas, liiga vara kinni ei pandaks. Nimelt võib vingugaas levida nii, et sellest arugi ei saa ning tervisele tõsiseid kahjustusi tekitada.

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et kõikides hoonetes, kus on puukütteseadmed, on kohustuslik töötav vingugaasiandur. Kuna suitsuandur peab olema kõikides kodudes, võib mõlema vajaduse korral olla mõistlik otsustada kaks-ühes seadme kasuks. Ning kui tegu pole just nutika anduriga, mis rikkest või tühjenevast akust ise märku annab, tuleks seda umbes kord kuus ka kontrollida.

Kaitse oma kodu kodukindlustusega, kindlustuse hinda saad arvutada siit.