Eelmise aasta lõpul läbi viidud ulatuslik rahva ja eluruumide loendus näitab, et viimaste aastate jooksul on eestlased hakanud aina enam huvi tundma eramajade vastu. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on eramaju lisandunud 10 protsenti. Milline siis on eestlaste lemmikkodu?
Kas suurus loeb?
Uus Maa Luxumi büroo maakleri Lii Salusaare sõnul on viimastel aastatel huvi kasvanud eelkõige ühekorruseliste eramute vastu. “Rohkem kui kunagi varem vaadatakse maja tehnosüsteeme ja hinnas on madalate ülalpidamiskuludega maja,” tutvustab Salusaar inimeste soove. Muidugi on oluline ka see, kuidas maja soojaks saab. Eelistatud küttelahendus on maaküte ning maakleri sõnul on ka päikesepaneelide olemasolu suureks plussiks.
“Selgelt on näha huvi vähenemist kõrgete ülalpidamiskuludega kinnisvara vastu,” räägib Salusaar, millises suunas mõjutavad kõrged elektrihinnad kinnisvaraturgu. “Ainult elektriküttega majade ja korterite puhul kajastub see üha enam ka müügihinnas,” lisab maakler.
Eramutest rääkides on eestlaste jaoks olulised kriteeriumid maja suurus, piirkond ning kinnistu suurus. “Eelistatakse maju, mille suurus jääb 130–200 ruutmeetri juurde,” märgib Salusaar. Planeeringu osas on oluline, et igal pereliikmel oleks oma magamistuba.
“Kuna normiks on juba saanud, et kodukontoris töötamine on igapäeva loomulik osa, siis aina enam soovitakse lisatuba ka kodukontori jaoks,” lisab Salusaar.
Kodukontor võimaldab kolida linnast eemale
“Kuna kodukontoris töötades, ei pea enam viis korda nädalas linna sõitma, vaid piisab paarist-kolmest korrast, siis on see teadmine tõstnud inimeste huvi linnast väljaspool elamise vastu,” räägib Salusaar.
Tallinna ümbruskonda vaadates on maakleri sõnul huvi tõusnud Keila, Saue, Saku, Kiili ja Loo kandi vastu, kus on olemas koolid, lasteaiad, huviringid ning hea ühistranspordiühendus Tallinnaga.
Ka korteris otsitakse nurka kodukontoriks
Ka korterite puhul on kodukontori sisseseadmise võimalus aina olulisem – olgu see siis väikese nurgana või päris eraldi toana. Samuti hindavad inimesed rõdu, panipaiga ja parkimiskoha olemasolu. “Korterite puhul mingisugusest lemmiksuurusest rääkida ei saa. Huvi on kõikides suurustes korterite vastu, kõik oleneb leibkonna suurusest ja eelarvest,” räägib Salusaar.
Korteritest rääkides on eestlased selgelt korteriomandi usku. Rahva ja eluruumide loendus näitab, et koguni 70% korteriomanikest elab oma korteris. “Ometi sunnivad aina kerkivad kinnisvarahinnad seda uskumust ka vahel muutma,” märgib maakler. Seda eriti nooremate hulgas, kes lükkavad päris oma kodu ostmise kaugemasse tulevikku, kui koolid on lõpetatud ja maailm avastatud.
Pered otsivad rahu, noored melu
Kõige enam otsivad eestlased kodu juures loomulikku valgust ja avarust. Sealt edasi hakkavad klientide soovid lähtuma isiklikest vajadustest. “Pered soovivad suuremat elutuba ja kööki ning piisavas koguses panipaiku, kuhu saaks mugavalt panna kogu pere vaba aja veetmise varustuse,” selgitab Salusaar. Üksikud või paarid vaatavad rohkem asukohta, mis oleks melule lähemal ning kus saaks sõpradega mugavalt koos aega veeta ka väljaspool kodu.
Üldises plaanis on eestlased kodu ostes väga pragmaatilised ning eriskummalisi soove Salusaare sõnul esinenud ei ole. “Vahel tuleb ette, et otsitakse korterit rajooni, kus on palju kortermaju lähestikku ning siis imestatakse, kui naaber vaatab aknast sisse ning uus kodukant ei olegi nii vaikne nagu maal elades,” naljatleb Salusaar, kuid selliseid juhtumeid tuleb ette pigem harva.
Mõned näited, kui olete endale sobivat maja otsimas:
