Eesti loodus kutsub värskes õhus viibima ka talvisel ajal ja nii seavad paljud loodusesõbrad oma sammud kodumaisele raba- või metsarajale. Kuigi talvel matkamine annab mõnusa enesetunde ning täiendab energiavarusid, kaasnevad sellega ka mitmesugused ohud. 

Räägime, kuidas ohtusid vältida ning talviseks matkaretkeks ette valmistuda.

ERGO kindlustuse hinnangul on rabamatkamisest saanud eestlaste üks viimase aja lemmikuid tervisespordiharrastusi, mistõttu on sagenenud ka matkamisega seotud kahjujuhtumid. 

“Talvel matkates on suurem oht libeduse tõttu kukkuda ning see võib lõppeda sageli näiteks jala välja väänamisega. Tervisespordiga seonduvalt registreerime kindlustuses enim just nihestusi, nikastusi ja põlvetraumasid,” ütleb ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

Pimedal ajal matkates on suur oht ära eksida – näiteks hämaras võib isegi tuttaval rajal tekkida kerge segadus. Sageli hinnatakse oma võimeid üle ega arvestata sellega, et puudub vastav ettevalmistus ja võetakse ette liiga pikk rada. Tihti eksitakse ka varustusega ega uurita, mis maastikule minnakse või milline ilm on tulemas. 

Et talvine matkaretk sujuks võimalikult ohutult, tuleks pidada meeles soovitusi, mille on kokku pannud Päästeliit. Toome need siinkohal välja.

Riietuse ja jalanõude valikul lähtu ilmast ja liikumistempost

Matkariietus tuleks valida vastavalt ilmale, ühtlasi võiks läbi mõelda ka selle, kas plaanid matkata rahulikult või hoida kiiremat tempot. 

Riiete valimisel on klassikaline soovitus, et kui tuled autost välja, võiks korraks hakata kergelt jahe – liiga soojalt ei tohiks end riietesse pakkida ning liikudes jahedustunne möödub. 

Jalanõude valikul tuleb läbi mõelda, milline pinnas võib matkarajal olla – kas on näiteks võimalus märjaks saada. Sellest lähtuvalt pane jalga kas matkasaapad või -kummikud. 

Kindlasti ei tohi unustada helkurit, et oleksid hämaras teistele nähtav. 

Rabas võib olla väga libe – kuidas hoida end kukkumast?

Arvestada tuleks sellega, et talvisel ajal võib pinnas olla väga libe, mistõttu on õnnetused kerged juhtuma, ning seda eriti hämaras. 

Juhtumeid, kus inimene on juba autost kaugel ning väänab metsas seigeldes jala välja, tuleb ette suhteliselt sageli. Kukkumise vältimiseks on olemas spetsiaalsed naastud, mida saab kinnitada saabaste alla. Tõsisem matkahuviline võiks aga ohutuks liikumiseks soetada spetsiaalsed matkatossud või -saapad. 

Mõistlik on minna matkale alati kaaslasega – kui midagi peaks juhtuma, siis saab teine aidata. 

Võta kaasa laetud mobiiltelefon, taskulamp ning midagi süüa-juua

Kindlasti tuleb matkale võtta kaasa laetud mobiiltelefon ning lülitada välja kõik ebavajalikud rakendused, mis akut kulutavad. Välja võiks lülitada ka mobiilse andmeside ja sotsiaalmeedias surfamise asemel vaadata parem looduses toimuvat. 

Internetiühendust võib aga vaja minna enda asukoha määramiseks ning orienteerumiseks. Siin on abiks ka käsi-GPS, mis näitab ära, kus sa parasjagu asud, kust retke alustasid ning milline on orienteeruv lõpp-punkti jõudmise aeg. Et ühendus maailmaga oleks tagatud kogu teekonna jooksul, võiks võtta kaasa ka akupanga. 

Kuna talvisel ajal tuleb pimedus vara, kiirelt ja ootamatult, peaks matkale kaasa võtma ka taskulambi. Turgutuseks aga tasub pakkida kotti joogipudeli ning kerget näksimist. Ning kui matkajale on kirjutatud välja ravimid, mida tuleb kindlal kellaajal võtta, siis ei tohi neidki maha unustada.

Hinda oma võimeid ja liikumiskiirust realistlikult

Enamasti hinnatakse enda liikumiskiiruseks 4–5 kilomeetrit tunnis. Looduses võib aga isegi kolme kilomeetri läbimine tunni jooksul olla paras katsumus, sest metsa aluspinnas, oksad ja kogu maastik võtavad tempot maha. 

Kui tahad end matkal mõnusalt tunda, rahulikult kõndida, vahepeal peatuda ja ümbritsevat jälgida, siis võiks arvestada tunni jooksul läbitavaks vahemaaks 2–2,5 kilomeetrit ning sellest lähtudes saab valida endale sobiva raja. 

Liikumiskiirust on eriti oluline arvestada siis, kui on oht jääda pimeda peale ning taskulampi pole kaasas. 

Metsloomaga kokku sattudes säilita rahu

Üldiselt hoiavad metsloomad inimestest ise eemale, kuid alati peab olema valmis ootamatusteks. 

Kui peaksid looduses loomaga kokku juhtuma, siis on esimene soovitus säilitada rahu. 

Ära provotseeri looma, ära karju ning väldi silmsidet. Seejärel liigu vaikselt tuldud teed pidi tagasi ning proovi taganeda võimalikult rahulikult. Kindlasti ei tohi sellises olukorras joosta ega looma nurka suruda – ka loomale peab jääma põgenemistee.

Kui tahad pimedas metsloomi endast eemal hoida, siis piisab, kui näitad taskulambiga teed või astud mõnele oksale, et väikse krõbinaga liikumisest märku anda. Suurt kisa ei pea tegema. 

Loomadest ehk rohkemgi üllatavad matkajaid kakulised, kes võivad lennata selja tagant üle pea ja tuua esile sellise huilge, et tekib tunne, nagu oleksid parasjagu mitte metsas, vaid hoopis mõnes nõiafilmis. 

Kui jälgid matkates neid soovitusi, siis vähendad võimalikke ohtusid ja teed päeva looduses enda jaoks muretumaks ning meeldivamaks.