Kodu kindlustamisel mängivad olulist rolli kodu suurus, mis aastal on kodu ehitatud ja milliseid materjale on ehitamisel kasutatud. Kodukindlustuse lepingute pikendamisel tuleb aegajalt välja, et lepingusse märgitud hoone andmed ei kajasta reaalset olukorda või on ajas muutunud.
“Mõnikord ei mäleta inimene peast kodu suurust ruutmeetri täpsusega või ei tea, mis aastal kortermaja on ehitatud ja seetõttu võivad poliisile sattuda valed andmed. Üks võimalus andmete täpsustamiseks on ehitisregister,“ räägib ERGO kodu- ja reisikindlustuse tootejuht Annika Mällo.
Vahel tuleb ette ka juhuseid, mil ehitisregistris olevad andmed ei vasta tegelikkusele. Näiteks on inimene teinud eluhoones ümberehitusi või laiendusi, kuid vastavad kanded ehitisregistris on tegemata.
Erinevused tulevad välja alles kahjukäsitluse käigus
Kahetsusväärselt on juhtunud sedagi, et erinevus hoone tegeliku suuruse ja poliisile märgitu vahel selgub alles kahjukäsitluse käigus. Kindlustusekspert meenutab tuleõnnetust eramuga, mille suuruseks poliisil oli 101 m2. Kahju järgselt aga selgus, et tegelikult oli hoone suuruseks 178 m2. Oluline on teada, et hüvitise arvestamisel lähtutakse poliisile märgitud hoone andmetest ning ebakorrektse teabe esitamisel võib hüvitis kujuneda oodatust väiksemaks.
Kasutusloa puudumine kindlustuslepingu sõlmimist ei takista
Küsimusi on tekitanud ka kindlustuse ja kasutusloa omavaheline seos. Kasutusluba on kindlasti vajalik eelkõige omanikule endale, sest see annab kindluse ja hingerahu, et hoone ja selle tehnosüsteemid on kasutamiseks ohutud ega peida endas puuduseid, mis hiljem valusalt kätte võivad maksta.
Samasuguse kindluse annab kasutusluba ka kindlustusandjale, kuid kasutusloa puudumine otseselt kindlustuslepingu sõlmimist ei takista. Küll aga võib kasutusloa taotlemise käigus leida päästeameti ekspert mõne tõsise puuduse, mille kordategemine aitab ära hoida õnnetuse.
Nii tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlasti kõik maja või korteriga seotud andmed üle vaadata, et lepingusse saaksid õiged andmed ning hilisema kahjukäsitluse käigus ei ilmneks ebameeldivad üllatusi ühele või teisele poolele.
