Katust ehitades või renoveerides tuleb kindlasti silmas pidada, et oleks katusele ja eriti ka seal asuvale korstnale turvaline ligipääsetavus. Kui ei ole loodud vajalikke pääseteid katusele, võib juhtuda, et maja jääb näiteks kasutusloata.

MTÜ Eesti Pottsepade juhatuse esimehe Aleksander Ljubajevi sõnul on tänane olukord Eesti kodudes täiesti seinast seina. Korstna juurde viib teid nii lagunenud puuredeliga kui ka eeskujulike pääsuteedega.

“Olukorda on muutnud paremuse poole just tänu uusehitistele. Ka päästeamet jälgib ligipääsetavust küttesüsteemide erinevatele osadele, mille üheks osaks on ka korsten,” räägib Ljubajev, kes lisaks pottsepa ametile on varasemalt enam kui kümme aastat olnud ka korstnapühkija.

Ega ilusad taimed takista katusele saamist?

Vanemate ehitiste puhul nii roosiline olukord ei ole. Ljubajevil on tulnud ette olukordi, kus korstnani saab läbi pööningul roomamise või viib katusele mõni muu väga ebamugav tee. “Sellistel olukordadel oleksid väga vajalikud seinapealseid redelid ja käiguteed korstna juurde koos vastavate turvaelementidega,” nendib Ljubajev.

Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, kui rajatakse maja kõrvale iluaedasid ja maja seina äärde pannakse kasvama erinevaid taimi. Kas nende vahelt on võimalik pääseda katusele?

“Õhtuks peab laste juurde tagasi jõudma!”

Samas näitab Ljubajevi kogemus, et inimeste teadmine on suurenenud, ja tunneb head meelt, et uuemate hoonete puhul on käigutee ja katuseredel juba eelpaigaldatud, ka siis, kui korsten ja kütteseadet tullakse järelpaigaldama. Selline ettenägelikkus teeb tööd katusel oluliselt lihtsamaks.

Kui selliseid tingimusi pole loodud, siis see ei tähenda, et korstnapühkija kohe selja keeraks ja minema jalutaks. Võimalusel soovitakse ikka inimesi aidata. “Vanemate hoonete puhul tuleb korstnapühkijal olla lihtsalt loominguline,” muigab Ljubajev.

Kahjuks tuleb korstnapühkijatel ette ka olukordi, kus korsten on jäänud puhastamata, sest pole võimalik ohutult korstna juurde pääseda. Esimese lahendusena püüab korstnapühkija sellisel juhul puhastada korstent alt, kasutades vastavat pöörlevat süsteemi. “Kui ka see pole võimalik, siis tuleb korstnapühkija töid tegema, kui ligipääs on tagatud,” räägib Ljubajev, et korstnapühkijal ei ole vaja oma eluga riskida. “Õhtuks peab ikka laste juurde tagasi jõudma,” märgib ta.

Kvaliteetsed tooted säästavad nii aega kui raha

Ljubajev soovitab inimestel vaadata ka toodete kvaliteeti ning kasutada tooteid, mis kestavad. “Kindlasti on soovitav kõik vajalikud turvaelemendid paigaldada juba katuse ehitusel või renoveerimisel. Lõppkokkuvõttes säästab see nii aega kui ka raha,” selgitab ta.

Kehtivatele standarditele vastavale ning juhendi järgi korrektselt paigaldatud katusesillale on võimalik katusel töötaval inimesel ennast silla külge trakside ja köite abil kinni ankurdada. Nii saab katusel ohutult liigelda ning vajalike töid teostada, sealhulgas puhastada või ka renoveerida korstent. Rääkimata muidugi katusele viivatest statsionaarsetest katuseredelitest.

Lisaks redelile ja sillale on võimalik katusele lisada ka turvapiirdeid, mis tagavad vajaliku lisaturvalisuse katusel. Turvavarustust paigaldades tasub mõelda, et see on mõeldud inimeste ohutuse tagamiseks ning panustada nende kvaliteetsesse ja korrektsesse paigaldamisse.

Tasub kindlasti tähele panna, et päästeamet ei anna kasutusluba, kui majal puuduvad statsionaarsed liikumisteed korstnate juurde. Päästeamet vaatab katuse üle ka siis, kui korrastatakse dokumentatsiooni kinnisvara müügiga seoses või kui katust renoveeritakse koos projektiga.