Kui probleem tekib mõnel teisel aastaajal, näiteks pott läheb katki või jääb taimele liiga kitsaks, siis ei tasu kevadet oodata. Muul ajal on lihtsalt soovitatav taim panna uude potti „ülekande“ meetodil – mulda vahetamata, et taime mitte liigselt häirida.

Minimaalsed teadmised – toataimede nimetused

Selleks, et oma koduste taimede eest hästi hoolitseda, peaksite teadma vähemalt nende nimetusi. Näiteks on taimi, mida soovitatakse igal kevadel uude mulda istutada, aga ka neid, mis vajavad ümberistutamist iga paari aasta tagant või alles siis, kui vana pott on väikeseks jäänud. „Kahjuks ei tea paljud inimesed isegi seda, mis taim neil tegelikult kodus on – nad on selle poest ostnud ja nimetuse unustanud. Veelgi raskem on taimenimetusi meeles pidada, kui sul on kodus 10 või isegi 20 erinevat liiki potitaime. Hea nõuanne, kuidas seda probleemi lahendada, on kohe peale taime ostmist kleepida sisepotile liiginimetusega kleebis. Kui tead, mis liigist sinu taim on, leiad internetist palju infot koos näpunäidetega konkreetse taime hooldamiseks,“ lisab Kuļikovska.

Pea meeles! Poest ostetud taimed on soovitatav ümber istutada kohe peale ostmist, olenemata aastaajast, sest tavaliselt istutatakse need „transpordimulda“, mida ei ole soovitatav pikaajaliselt kasutada. Kui taim on ostetud plaaniga see sügisel või talvel ümber istutada, siis tuleb transpordimullast puhastada ka juurestik.

Õige pinnas ja drenaaž

Taim tunneb end kõige paremini mullas, mis sobib talle oma koostise ja happesuse taseme poolest – poodidest saab osta nii universaalset toataimedele sobivat mulda kui ka näiteks spetsiaalset mulda palmidele, sukulentidele või tsitruselistele.

„Taime ümberistutamisel tuleb seda ettevaatlikult mullapinnalt toetades vanast potist välja võtta ja taime juured õrnalt vanast mullast puhastada nii palju, kui seda on võimalik teha taime liigselt kahjustamata. Seejärel kontrollitakse taime juurestikku – mädanenud ja kuivanud juured võib julgelt ära lõigata, kuna need ainult kurnavad taime ja toitained nende kaudu ei imendu. Kahjustatud juurte lõikamisega anname taimele tõuke vastu võtta toitaineid ja keskenduda uute juurte ja võrsete moodustamisele,“ soovitab Kuļikovska.

Kui see tehtud, aseta poti põhja esmalt veidi kivikesi või paisutatud savipalle, et taime kastmisel jääks veele äravooluruumi ja taimejuured ei oleks liigse vee sees.

Pane paar peotäit mulda drenaažikihile ja, hoides taime õrnalt varrest, aseta juureosa potti nii, et taim asetseks selle keskel. Hoides taime vajalikul kohal ja kõrgusel, laota selle ümber uus pinnas, mis on segatud soovitatud vahekorras pikatoimelise väetise graanulitega. Väetamine on vajalik selleks, et taim saaks kätte kõik tema heaoluks ja kasvuks vajalikud toitained.

Teadmiseks! Taime juurte kärpimine ümberistutamise ajal pakub võimaluse taime kasvu kontrollida. Näiteks, kui te ei soovi, et taim jätkaks kasvamist ja tema juurestik on pikk, võite juuri veidi lühemaks lõigata. Tõsi, seda tuleb teha ettevaatlikult ja proportsionaalselt taime pikkusega – mitte jätta poolemeetrisele taimele vaid 10 sentimeetri pikkuseid juuri. Taime ümberistutamisel ja juurte moodustamisel saavad suuremad taimed pärast ümberistutamist kasu tugipulkadest, mis hoiavad neid kuni juurdumiseni paigal.

Kuidas valida väetist ja õigesti väetada?

Vältimaks taime korduvat väetamist iga paari nädala tagant, on lihtsaim valik pikatoimeline orgaaniline väetis, mis on tavaliselt saadaval graanulitena. Pikatoimeline väetis rikastab mulda kogu hooaja vältel ja järgmine väetamine on vajalik alles aasta pärast. Nii toa- kui aiataimede ja eriti söödavate taimede puhul on soovitatav valida väetis, mis sisaldab ainult looduslikku päritolu toorainet.

Toataimi, mida uude mulda ümber ei istutata, soovitatakse siiski kevadel väetada. Sel juhul võib pikatoimelise väetise graanuleid soovitatud vahekorras vanasse mulda segada. Näiteks võib kasutada pliiatsit või lusikat ja teha potti 45-kraadise nurga all neljast küljest mõne sentimeetri sügavused augud.

„Oluline on graanulid mullaga katta, kuna nende lagunemine ja imendumisprotsessid peavad toimuma pinnases. Seetõttu ei ole õige väetisegraanuleid lihtsalt mulla peale laotada. Pidage meeles, et nii pärast ümberistutamist kui ka graanulitega väetamist tuleks taime kasta. See aitab taimel juurduda ja väetisegraanulitel lagunema hakata. Kasta ei tohiks siiski liiga palju, sest orgaanilised graanulid aitavad mullas niiskust säilitada,“ soovitab Kuļikovska.

Soovitus: lase kastmisveel seista

Kui kasutada kastmiseks kraanivett, on soovitatav lasta sellel eelnevalt umbes 24 tundi seista. Esiteks eelistavad nii taim kui ka selle juured toatemperatuuril vett. Teiseks on kraanivees sageli suur lubjasisaldus – kui vesi seisab, settib suur osa lubjast anuma põhja. Oluline on ka, et anuma põhjas olevat vett, milles on settinud lubjajäägid, ei valataks taimele. Kui taim on aga juba närtsinud ja kuiv, siis on seda parem kasta sooja kraaniveega.