Aed

Ihaldatud rikkaliku lilleampli kasvatamine nõuab mõne nipi teadmist

Foto: Shutterstock

Paljude aiaomanike suur unistus on kasvatada võimsaid lilleampleid, mida mõnikord linnahaljastuses näha saab. Reeglina ei teata aga, kuidas seda saavutada.

Nii tunneb ka üks Kodugeeniuse lugeja huvi:

“Näen igal aastal Haapsalus väga lopsakaid ampleid, eriti ilusad on promenaadiäärsed. Tahaksin endale samasuguseid kasvatada, aga mitte kuidagi ei õnnestu. Kastan ja väetan, aga selliste ilusate pallide kasvatamine välja ei tule. Mida ma valesti teen?”

Kanepi Aiandi peaagronoom Merilin Saksing ütleb, kõik algab taimede valikust. “Suuri, pallikujulisi ampleid tehakse rippuvatest suvelilledest ja kõige populaarsemad liigid on ripp-petuunia, aed-puispetuunia ning luuderohulehine pelargoon,” selgitab ta.

Kindlasti tasub meeles pidada, et ripp-petuuniat ostes valitaks Surfinia sordirühma värvid. Need petuuniataimed on kuni 90 cm allapoole rippuvad ja tagavad rikkaliku õitsemise kogu hooaja vältel. “Kuna surfinia sordirühma petuuniatel on suured õied, siis peab ampleid tihedamini kuivanud-rikutud õitest puhastama. Taimed on õrnad ka suure tuule ja vihma osas. See-eest aed-puispetuunia kasuks räägivad väiksed ja isepuhastuvad õied, mida ei ole vaja igapäevaselt noppida ning mis taluvad paremini vihmast ilma. Taim sobib kasvama ka poolvarjulisse kasvukohta,” juhendab Saksing.

Viimasel aastakümnel on kogu Euroopa haljastuses populaarsust kogunud lihtõeilised luuderohulehised pelargoonid. Taimed on ilmastikukindlad, tugeva kasvuga ning suured lihtõite kobarad on isepuhastuvad ja ei vaja erilist hoolt. “Ainsaks miinuseks võib tuua lihtõite pudenemisel tekkivat prahti maapinnal. Eelpoolnimetatud taimed eelistavad päikeselist kasvukohta, siis on rikkalik õitsemine ja silmailu tagatud,” ütleb Saksing.

Foto: Shutterstock

Vali sobiva suurusega ampel

Kõige ilusamaks kasvavad suvelilled amplis, mille mahutavus on vähemalt viis, veelgi parem aga kuus liitrit. Kui taimed plaanitakse istutada kookosamplisse, siis on ampli soovituslik läbimõõt 30 cm. “Küllusliku ja hästi täidetud ampli saab kolme taimega. Taimed istutada mulda nii, et nad hakkavad kasvama amplikonksu vahekohtadest, mitte kohakuti amplikonksu sangaga. Kuna rippuvad taimed täidavad väga hästi ka ampli keskkohta, siis ei pea taimi istutama ampli keskele kobarasse kokku, vaid võib jätta piisavad vahed, et juurtel oleks ruumi areneda ja toitained omastada,” juhendab agronoom.

Foto: Shutterstock

Kasvuaegne hooldus on oluline

Ampelpottide hooldamisel võiks aegajalt teha ka kärpimisi ja tagasilõikusi. “Kärpimise puhul näpistatakse ära ainult võrse latv ja selle eesmärgiks on saada tihedam ja kompaktsem taim. Tagasilõikusel ehk noorendamisel, lõigatakse aga ära kuni pool tervest harust, sellisel juhul arenevad uued ja noored võrsed ning taimed ei vanane nii kiiresti kui ilma lõikamata ja need õitsevad rikkalikumalt,” õpetab Saksing.

Kärpimisi võiks teha aktiivselt kasvavatel taimedel, tagasilõikusi aga täiskasvanud taimedel. “Kärpimise juures peab meeles pidama, et parema tulemuse annab just regulaarne, umbes pooleteise nädalaste vahedega, kuid üksikute harude kärpimine, sest siis ei teki õitsemises pause. Tagasilõikusi võiks aga teha harva ja samuti ainult paar oksa korraga, et taimestikku ei tekiks liiga suuri tühimikke. Tagasilõikusest taastuvad taimed aeglasemalt kui kärpimisest. Liigiti vajavad regulaarset kärpimist ja tagasilõikust rohkem ripp-petuuniad ja raudürdid. Kärpimisi ja lõikumisi ei vaja eriti begooniad ja fuksiad,” räägib Saksing.

Foto: Shutterstock

Väetamist ei tohi alahinnata

Nii mõnigi lillekasvataja usub, et kui suvelill saab istutatud heasse mulda, pole talle väetamist vajagi. See ei ole tõsi. “Ampelpottides kasvavate suvilillede hooldamisel on regulaarse kastmise kõrval kõige olulisem väetamine. Kõige parema tulemuse annab täiskasvanud amplitel iga kastmiskorraga vette väetise lisamine,” soovitab Saksing. Väetisepulgad ja muud taolised lahendused nii efektiivsed ei ole.

“Väetamise ja kastmise juures peaks meeles pidama kahte põhimõtet. Esiteks, mida väiksem on ampelpott seda tihedamini (muidugi vastavalt ilmale) on vaja kasta, sest ampel kuivab kiiremini läbi. Teiseks, mida suurem ja tihedam on taimestik, seda rohkem vajab see vett ning väetamist, eriti päikselise ja kuuma ilmaga,” räägib agronoom.

Jälgida tuleb väetisepakendil kirjas olevat kulunormi, et ei tehtaks liiga kangeid lahuseid. Kangema lahusega võib taimede õrna juurestiku lihtsalt ära kõrvetada. Kui istutada ampelpott kodus ise, siis on võimalik substraadi sisse segada pikatoimelist teraväetist. Ampli kastmisel eraldub teradest väetiseosakesi mulda ja taimed saavad vajalikke toitaineid. Sel juhul võib olla kastmisvees poole võrra lahjem väetisekogus, et taimi mitte üleväetada.

Nii toimetades on väga suur tõenäosus jõuda oma suvelilledega samale tasemele, mida linnahaljastuses näha saab. Ja kui sel aastal ka ei õnnestu, tasub järgmisel kindlasti uuesti proovida!

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.