Ta pakkus lahenduseks renoveerimise projektijuhtide riiklikult toetatud süsteemi ja pikaajalist, paindlikku laenamist ning energiaarvete kompensatsiooni piiramist korteriomanikele, kes hääletavad renoveerimise vastu. „Kõige enam küsitaksegi, et miks me üldse peame renoveerima? Aga küsimus pole, et miks, vaid et millal teisiti enam ei saa, kui et maja tuleb korda teha. Sest valida on täiesti lagunenud ja elamiskõlbmatu või siis kaasaegse ja energiatõhusa kodu vahel,“ rääkis ta.

Sarnaste probleemidega maadeldakse ka lõunanaabrite juures. Läti riikliku arengu finantseerimise asutuse Altum jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe programmide arendusüksuse juht Aleksejs Kaņējevs tõi välja korteriomanike leiguse renoveerimise suhtes ning hirmu pikaajaliste laenukohustuste ees, samuti asjaolu, et rekonstrueerimise ettevalmistuseks nõutavad dokumendid on kulukad ning laenutingimused üle jõu käivad.

Konverentsi esinejad tõdesid, et ainuüksi riiklikult ja Euroopa toel finantseeritavast renoveerimismeetmest kodude kordategemiseks ei piisa. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni president Baiba Miltoviča nentis, et inimesed tegelikult ei võitle kodude kaasajastamise vastu. „Ma arvan, et iga inimene tegelikult kaasaegsest ja energiatõhusast kodust huvitatud,“ leidis ta.

„Samas tuleb vaadata, kas inimestel tegelikult ka on võimalik oma kodu niisuguseks renoveerida ja siinkohal pean nõustuma, et ainuüksi renoveerimise toetusmeetmest jääb väheks. Peame riikide vajadused täpsemalt kaardistama ja vaatama, kuidas oleks renoveerimine võimalik riigiti kodanikele kättesaadavaks teha, nii et protsess poleks samas üleliia bürokraatlik,“ rääkis ta.

Miltoviča rõhutas paneeldiskussioonis ka pankade olulist rolli. „Belgia pankade intressimäär on madalam kui see, mida kommertspangad Baltikumis pakuvad – aga miks see nii on?“ viskas ta õhku küsimuse. „Süsteem vajab muutmist. Paindlikud ja soodsad tingimused on need, mis võiks renoveerimise kasvule pöörata,“ leidis euroametnik.