Praegu on olukord Abrajeva sõnul paranenud, sest ühistu läks kompromissile: andestas hooletutele korteriomanikele nende võlad, nood omakorda aga kirjutasid oma korterid ühistu nimele ümber.
«Päranduseks saadud korterid seisid nagunii tühjalt − kes tahaks «halvas» majas kehvas seisukorras korterit osta? Õnneks pani riik õla alla ja võttis need korterid oma bilanssi. Nüüd ei kogune majas enam nii palju võlga ja tasapisi teeme siin kõik korda. Maja maine ja välisilme muutuvad ning juba leidub ka neid, kes soovivad siin korterit osta. Suur probleem on ainult 19. korteriga, mille omanik on Venemaal ja praeguseks juba rohkem kui 8000 eurot võlgu.»
Abrajeva sõnul käis korteri omanik kohal, kuid kokkuleppele temaga saada ei õnnestunud. Seetõttu esitasid nad eelmisel aastal tema vastu Venemaal kohtuhagi. «Võitsime selle protsessi, see oli veel enne sõda. Võlgnik oli nõus maksma, kuid nüüd on probleem maksete tegemisega, nii et ma ei tea, mida järgmiseks oodata,» sõnas ta.
«Räägime kolleegidega juba ammu, et Eestis on vaja seadust muuta, et teises riigis elavate võlgnike kortereid oleks lihtsam võõrandada. See probleem ei ole uus, oleme sellest õiguskantslerile kirjutanud ja seda küsimust isegi presidendiga arutanud, kuid esialgu ei ole midagi muutunud.»
Kohtla-Järvel mitutkümmet maja haldava firma juht Vadim Vedehhov ütles, et nende territooriumil on umbes 20 venemaalastele kuuluvat korterit, kuid võlgnikke nende seas ei ole. Vedehhov usub, et võlgu ei tule ka rahaülekande probleemide pärast.
«Kui inimesed on vastutustundlikud, siis on alati võimalus kokku leppida, kuidas probleemi lahendada. Retsepti mul ei ole, iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi ja seni oleme alati lahenduse leidnud.»
Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael sõnas, et tal pole andmeid, kui palju kortereid kuulub Venemaa kodanikele ja kui palju nad ühistutele võlgu on. Ent spetsialistid väitvat, et eriliseks muretsemiseks põhjust ei ole: munitsipaalkortereid venemaalastele ei üürita ning ühistujuhid ei ole sellise probleemiga nende poole pöördunud.
