Eesti Kindlustusseltside Liit kutsub korteriomanikke ja korteriühistute esindajaid 22. mail 2024 tasuta infopäevale “Kuidas ennetada tulekahju ja targalt kindlustada?”.

Infopäeval arutlevad asjatundjad järgmistel olulistel teemadel.

• Tuleõnnetuste põhjustest, tuleohutusnõuetest ja tuleleviku takistamisest räägivad Päästeameti eksperdid.
• Korterelamute ümberehitusega seotud küsimusi selgitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaspetsialist.
• Elektri- ja gaasiga seotud ohte selgitavad Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti eksperdid.
• Kuidas korterelamut targalt kindlustada, selgitavad PZU ja Swedbanki asjatundjad.
• Mida teha, kui kindlustusandjaga tekib vaidlus, räägib kindlustusseltside liidu lepitaja.

Kortermajade tulekahjusid on võimalik ennetada

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel toimub kindlustatud hoonetes ligi 600 tulekahju aastas. Kogukahju on viimastel aastatel olnud 15 miljoni euro kandis. Pooled tulekahjudest on seotud korterelamutega, täpsemalt 42 protsenti korteritega ja 8 protsenti korterelamutega.

EKsLi kahjuennetuse spetsialisti Aliis Kaare sõnul on kortermajade tulekahjusid võimalik ennetada. “Korterelamutes on tulekahjud eriti ohtlikud, kuna tuli võib kiiresti edasi levida naaberkorteritesse, seades ohtu nii inimesed kui vara. Korterelamu kahjusummad võivad ulatuda miljonitesse eurodesse,” ütles Kaar.

Ta lisas, et tuleohutuse parandamiseks kutsutaksegi korteriomanikke ja korteriühistute esindajaid suurele infopäevale 22. mail, kus eksperdid annavad nõu tulekahju, elektri- ja gaasiõnnetuste ennetamiseks, selgitavad korterelamu ümberehitamise nõudeid ja kindlustusvaidluste lahendamist ning kindlustusandjad vastavad korteriühistu kindlustust puuduvatele küsimustele.

Töökorras suitsuandur peab olema igas kodus

Päästeameti statistika kohaselt toimus 2023. aastal kortermajades 200 tulekahju, milles hukkus 20 inimest.

“Töökorras suitsuanduri paigaldamine on vähim, mida iga kortermaja elanik ise saab ohutuse nimel ära teha. Suitsuandur annab tulekahjust varakult märku ning annab inimestele võimaluse hoonest välja saada ja ka tekkivad kahjud võimalikult väiksed hoida,” ütles Päästeameti ohutusjärelevalve ekspert Tiina Kiil.

Kiil lisas, et üks murekohti Päästeameti vaatest on ka igasugused elektripaigaldised. “Vananenud elektripaigaldised ei sobi kaasaegsele elektritarbimisele ning ka statistika näitab, et elekter on tulekahjude tekkepõhjusena tõusutrendis. Lisaks sellele on probleeme ka hoonest evakueerimist puudutavaga – trepikojad on asju täis, tuletõkkeuksi pole või hoitakse neid lahti.”

EKsLi andmetel on Eestis 23 tuhat korteriühistut ja sõlmitud on ligikaudu 12 tuhat kortermajade kindlustuslepingut, mis pakuvad kaitset tulekahju korral.

22. mail kell 9.00–16.30 toimuva kortermajade tuleohutuse veebiseminari programmi leiate siit.

Infopäev on tasuta, aga huvilistel palutakse registreerida siin. Osalejatele saadetakse infopäeva link 21. mail.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.