„Eramaja puhul võib müügiperiood olla keskmiselt umbes pool aastat või enamgi, sest hind on üldjuhul kõrgem ning inimesi, kes seda endale lubada saaks, on vähem,“ märkis Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht.

Lisaks on likviidsusele oluline mõju kinnisvara suurusel, sest reegel on – mida suurema pinnaga tegu, seda pikem on müügiprotsess. Rebane selgitas, et isegi kui maja või suur korter on heas asukohas ning müügil taskukohase hinnaga, siis likviidsuse vaatest on ikkagi paremas seisus reeglina ühe- või kahetoalised korterid, sest suurte pindadega kaasnevad ka kõrged kõrvalkulud.

Lisaks kinnisvara hinnale ja suurusele on veel kolmas oluline likviidsuse määraja – asukoht. „Näiteks keskmine Tallinnas asuv elamispind on kindlasti eelisseisus kui sarnane kinnisvara Kohtla-Järvel. Mida tihedamalt asustatud piirkond, seda likviidsem on ka kinnisvara. Oluline on ka infrastruktuur ning muud asukohta puudutavad eelised.“

Siiski ei tasu Rebase sõnul unustada, et müügiperiood sõltub olulisel määral ka kinnisvaraturu hetkeolukorrast ehk nõudluse ja pakkumise suhtest. Ta selgitas, et kui korraga on müügil näiteks väga palju kahetoalisi kortereid, tähendab see suuremat konkurentsi ning tõenäoliselt ka müügiperioodi pikenemist.

Teisalt tõi Rebane välja, et likviidsusel on inimeste silmis väiksem roll siis, kui ostetav või ehitatav kinnisvara on plaanitud endale pikaaegseks elukohaks ja sobitub hästi konkreetse inimese või pere eluviisiga. Samas tasub ka sellistel juhtudel mõelda varuplaanile ehk küsida endalt, mis saab siis, kui mingil põhjusel tuleb kinnisvara siiski maha müüa.

„Loomulikult on likviidsus kodulaenu kontekstis ka pankade jaoks oluline, sest aeg-ajalt võib elus ette tulla ootamatuid sündmusi, mistõttu võib olemasoleva kodu müük või vahetamine osutuda vajalikuks. Seega tasub igal juhul kõik sellised aspektid läbi mõelda ning võimalusel arvesse võtta,“ sõnas Rebane.