Kuivõrd korterit ei ole veel olemas, tuleb põhjalikult tutvuda seda puudutava infoga.
- Oluline on müüja (arendaja) ja ehitaja taust. Kas tal on arenduskogemust ja mida ta on varem ehitanud/arendanud?
- Ole kindel, et objektile on väljastatud ehitusluba või -teatis. Millal ehitus algab? Mis on planeeritud valmimisaeg?
- Mida sisaldab hind? Uusarenduste puhul peab enamasti arvestama juurde kulud köögile-garderoobile ja muule mööblile. Mõningates arendusprojektides võib olla köök ka hinna sees.
Ostu-müügilepingu sõlmimine
Kui taustauuring on tehtud, loe hoolikalt läbi kõik, mis puudutab tulevase korteri ostmist, lepinguid ja kaasnevaid kulusid. Vajadusel uuri lisa projekti müüjalt.
- Kas kõik liitumised on hinna sees? Kui suured on notaritasu ja riigilõiv? Pangalaenu korral lisanduvad ka laenulepingu sõlmimise tasu ja hüpoteegi seadmisega seotud kulud.
- Ostu-müügilepingu vormistamine. Tihtipeale, kui ostjal on vaja aega, et uurida laenutingimusi ja olla samas korteri saamises kindel, tehakse kõigepealt broneerimisleping. Broneerimislepinguga kaasneb tavaliselt ka broneerimistasu.
- Järgmisena sõlmitakse võlaõiguslik müügileping, kuhu pannakse kirja poolte kokkulepped ja objekti müügitingimused. Enamasti on võlaõigusliku lepinguga makstav summa 10–20% ostuhinnast, kuid erinevatel arendajatel võib see ka erineda.
Võlaõiguslikku müügilepingusse pannakse kirja kõik oluline: ostu-müügihind; missugusena vara ostetakse ehk lisatakse hinnas sisalduva siseviimistluspaketi info ning kas, kuidas ja mis tähtajani on võimalik teha korteri planeeringus ning siseviimistluses muudatusi; kuidas toimub korteri ülevaatus ja üleandmine; lisatakse erinevad tähtajad (kasutusloa hankimine, asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg, hoovi ja haljastuse valmimine jne).
Lepingu juurde lisatakse ostetava korteri (ja autokoha, panipaiga) plaan. Uusarendustes on tavaline, et korteri suuruse juurde märgitakse ka võimalik ruutmeetrite kõikumine (keskmiselt 5%), mis ei mõjuta hinda.