“Me näeme turul üha enam seda, kuidas üks osapooltest otsustab juba allkirjastatud üürilepingust viimasel hetkel loobuda. Sellega kaasneb sageli suur vaidlus, kuna osapooled ei saa aru, millal üürileping jõustub ning kuidas lõpetada lepingut olukorras, kus üürnik pole veel jõudnud sisse kolida,” selgitab Rendini õigusjuht Lia Siht.
“Esimese sammuna peavad osapooled üürilepingus lahti kirjutama, kas leping hakkab kehtima kohe pärast allkirjastamist või alles korteri üleandmisel. See aitab ära hoida ka vaidlusi seoses lepingu lõpetamisega, kui üks osapooltest peaks enne sissekolimist siiski ümber otsustama,” ütleb Lia Siht.
Broneerimistasu rakendamine
Kui üürileping sõlmitakse algusega tulevikus, siis võib üürileandja oma riskide maandamiseks rakendada näiteks broneerimistasu. “See aitab vähendada üürileandja rahalist kahju olukorras, kus üürnik otsustab enne üleandmist korterist loobuda. Lisaks annab broneerimistasu üürnikule kindlustunde, et omanik hoiab üürikodu just talle,” soovitab Siht.
“Sellisel juhul peab kokkulepe olema fikseeritud lepingu eritingimustes koos broneerimistasu suuruse ja tehtava makse kuupäevaga. Samuti peab lepingus olema märgitud, millal ja millisel juhul üürnik tasu osaliselt või täielikult tagasi saab ning millal ja millisel juhul omanik seda osaliselt või täielikult tagastama ei pea,” selgitab õigusekspert.
Siht lisab, et broneerimistasu suuruses ja tagastamise tingimustes peavad osapooled ise kokkuleppele jõudma, kuna seadus seda eraldi ei reguleeri. “Näiteks võivad pooled kokku leppida, et üürnik maksab broneerimistasuna 800€, millest 600€ loetakse lepingu jõustumisel esimeseks üürimakseks ning ülejäänud 200€ saab üürnik sisse kolides tagasi. Kui aga üürnik otsustab enne üleandmist korterist loobuda, siis jääb kogu makstud raha omanikule,” ütleb ta.
“Kindlasti tuleks lepingusse kirja panna ka see, mis saab siis, kui üürileandja otsustab üürimisest vahepeal loobuda või valib teise kandidaadi kasuks,” täpsustab Siht.