Suurim on nõudlus garaažide järele magalarajoonides, kuna autoomanike osakaal on ajaga kasvanud ja tekkinud parkimiskohtade probleem. „Tänapäeval kasutavad garaaže eelkõige inimesed, kellel on hobiauto, või motomehed, kes ei soovi enda sõiduriista lageda taeva all hoida ja vajavad kohta, kus seda talvel hoiustada. Garaažid on kasutusel ka laopinnana, kus hoiustada mööblit, tehnikat või muud varustust, mida igapäevaselt tarvis ei ole,“ sõnas CKE Kinnisvarabüroo vanemmaakler Taur Tärnov.

Uusarendustes müüakse parkimiskohti ja garaaže koos korteritega, kuid vanemate ja eraldiseisvate garaažide puhul see nii ole. „Korteriomanikud soovivad, et garaaž paikneks korteri vahetus läheduses, kuid kahjuks pakkumine seda enam ei toeta, mistõttu müüakse enamik garaaže eraldiseisva kinnisvaraobjektina,“ selgitas Tärnov.

Kui kolm aastat tagasi oli kõige odavam garaažiboks üürile pakkuda ruutmeetrihinnaga 0,5 eurot kuus, siis hetkel on kõige soodsam pakkumine 1,92 eurot kuus ehk ligi neli korda kallim. „Täna võib heas seisukorras garaaž maksta mõne aasta taguse väiksema korteri hinna,“ sõnas Uibomäe. „Kõige kallima ruutmeetrihinnaga garaaž on Kinnisvara24 portaalis müügil 45 000 euroga, garaažikompleks aga lausa 149 900 euroga. Nõudlust suurendavad ka investorid, kes kõrge tootluse tõttu ostavad garaaže kokku üüriobjektidena.“

Garaaži või parkimiskoha ostu- ja müügiprotsess on samasugune nagu iga teine korteri- või muu kinnisvara tehing. „Üldiselt on garaaž korteriomand ehk eraldiseisev kinnisvaraobjekt, millele kohandub sama seadusandlus nagu korterile,“ lisas Tärnov. „Erinevus on vaid garaažiühistu liikmelisuse puhul, millega ei osteta mitte kinnisvaraobjekt, vaid osalus juriidilises isikus, kellele kuulub teatud arv garaažibokse. Sellisel juhul tasub tähele panna, et ühistu koosolekul on võimalik enamuse nõusolekuga teha otsuseid, mis võivad garaažiboksi omaniku soovidega vastuollu minna.“