Korteriühistu üldkoosolek: kuidas sellest korrektselt teatada?

Foto: Depositphotos

Rubriiki toetab

Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab tihtipeale osalejate vähesus ja omanikud, kes koosolekul ei osale, kipuvad pahatihti rõhuma asjaolule, et ei saanud teadet kätte. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul ei saa kedagi sundida koosolekul osalema, kuid esmatähtis on see, et korteriühistu liikmed teate kätte saaks. “Samas tahan ma rõhutada, et hoolas korteriomanik ikka koosolekul osaleks ja ühistus toimuva vastu aktiivselt huvi tunneks,” toonitas Mardi.

“Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi,” selgitas ta ja lisas, et teade üldkoosoleku toimumise kohta peab adressaadini jõudma vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. “Juhul kui põhikirjas on sätestatud pikem ette teatamise tähtaeg, näiteks 14 päeva, peab tuginema põhikirjale,” ütles EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Mida teha aga juhul, kui korteriühistul pole inimese meiliaadressi? “Nagu märkis Riigikohus ühes oma hiljutises lahendis, siis kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning ka korteriühistu põhikirjas puudub täpsem kord üldkoosoleku teate saatmiseks, tuleb teade edastada korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile. Seejuures on korteriomanikul kohustus teatada korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadress, kui see erineb korteriomandi asukohast,” vahendas Mardi. ” Kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadressi teatanud, on ühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht,” märkis Mardi.

Ühise korteriomandi puhul tuleb üldkoosoleku teade saata korteriomanike elu- või asukohta juhul, kui ükski korteriomandi ühistest omanikest ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning nad ei ole määranud ka ühist esindajat. “Samas ei ole korteriühistul kohustust saata üldkoosoleku teadet kõigile korteriomandi ühistele omanikele, kes on ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi. Kirjeldatud olukorras piisab üldkoosoleku teate saatmisest üksnes ühe ühise korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile,” selgitas Urmas Mardi.

“Riigikohus toonitas, et kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav,” selgitas Mardi. “Üldjuhul on sobiv viis nt teate saatmine posti teel või teate panemine korteriomaniku postkasti tunnistajate juuresolekul. Juhul, kui korteriomaniku elu- või asukoht on või selleks saab lugeda korteriomandi asukoha, piisab üldkoosolekust teatamise kohustuse täitmiseks ka sellest, kui teade avaldatakse mõistlikul viisil (eelkõige kõigile korteriomanikele nähtavas kohas) korterelamu ühiskasutatavates ruumides (nt trepikojas asuval teadetetahvlil),” vahendas Mardi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.