Kutsikas ning söögikordade arv

Kutsikatega on asi üsna lihtne ning kõik on ühel arvamusel. Kui kutsikas paari kuu vanusena koju tuleb, peaks ta sööma 4 korda päevas. Umbes 4-kuuselt võiks üle minna kolmele ning 6 kuu vanusena kahele toidukorrale.

Lisaks on teada, et kutsikas ei tohi paastuda – seda ka mitte kõhuprobleemide ega kõhulahtisuse puhul. Dr Peter Dobias on öelnud, et kõhuprobleemide ja kõhulahtisuse korral võib äärmisel juhul jätta kutsika puhul vahele ühe söögikorra, aga rohkem mitte.

Täiskasvanud koer ning söögikordade arv

Ilmselt toidab suurem osa koeraomanikke oma koera 2 korda päevas – üks kord hommikul ja teine kord õhtul. Mina olin aastaid sama usku ning suhtusin üsna skeptiliselt mõtesse anda koertele süüa üks kord päevas. Minu kõige suurem mure oli selle puhul maokeeru oht. Kuna aga praegu on olemas toidud, mis enam nii palju ei paisu, siis on see hirm minul ka oluliselt vähenenud. Lisaks saab riske vähendada veel ka enne ja pärast söömist puhkamisega ning muuhulgas kausi asetamisega põrandale ehk kõrgenduste vältimist. Kuigi see artikkel ei ole maokeerust, siis igaks juhuks tuletan meelde, et maokeerust on rohkem ohustatud sügava rinnakuga koerad (näiteks saksa lambakoerad).

Söögikordade arv sõltub aga tegelikkuses konkreetsest isendist. Meil on näiteks meeskonnas saksa lambakoer Fenton, kes saab kohe varsti 9-aastaseks ning sööb siiani 3-4 korda päevas ja pigem on alakaaluline (sööb 22%-lise rasvasisaldusega toitu, et säilitada oma kehakaalu). Fenton on lihtsalt nii ärev koer, et ta kulutab tavapärasest oluliselt rohkem energiat ning seetõttu tahab tihedamini süüa. Tema viimine 1 või 2 söögikorra peale oleks ilmselgelt väga pikk protsess ning söögikordade vahesid tuleks hakata ilmselt veerand- või poole tunni kaupa pikendama.

Seevastu minu enda koerad Oscar ja Faddy söövad enamjaolt 1-2 korda päevas. Isegi kui nad söövad 2 korda päevas, siis need 2 korda proovin ma mahutada 4-7 tunni sisse. Seega paastuvad nad sisuliselt igapäevaselt 17-20 tundi. Varasemalt sõid nad hommikul ja õhtul ehk toidukordade vahe oli 10-12 tundi. Nende puhul oli aga söögikordade muutmine ülimalt lihtne ja sisuliselt muutsin algul söögikordade vahe 8-10 tunni peale, sealt edasi 10-14 tunni peale ning hiljuti 14-20 tunni peale. Paar korda olen nende puhul proovinud ka täitsa 1 kord päevas söömist. Nad saavad sellega hakkama, aga saan selgelt aru, et neile sobib paremini 2 söögikorda ning seda ka juhul, kui söögikordade vahe on kõigest 3-4 tundi.

Mis asi on paastumine ning miks see vajalik on?

Söögikordade vahelist aega nimetatakse paastumiseks. See aga tähendab, et selle aja sees ei tohiks koer süüa mitte midagi (ka närida mingit maiust) ning ainus lubatud asi on vesi. Inimeste puhul on paastumine üsnagi levinud ning mida aeg edasi, seda rohkem räägitakse paastumise plussidest. Mina ise olen väga suur paastumise fänn ning hiljuti lõpetasin 30-päevase vahelduva paastu, kus ma tohtisin 12 tunnise perioodi jooksul süüa ning siis 36 tundi paastusin (juua tohtis ainult vett, teed või kohvi). Paastumise kõige suurem eelis on autofaagia, mis hakkab tööle pärast 16-tunnist paastumist. Tegemist on protsessiga, kus rakud hakkavad uuenema ning sisuliselt terved rakud hakkavad hävitama kehas haigeid või muteerunud rakke (pikem paast, suurem kasu). Sisuliselt on tegu n-ö keha iseenesliku paranemisprotsessiga.

Väidetavalt tekib igas kehas (ka koeral) iga päev vähemalt 4 vähirakku ehk terved rakud, mis on muteerunud. Kui immuunsüsteem toimib täisvõimsusel, siis hävitab see kenasti need rakud ka ära. Immuunsüsteemi aga mõjutavad keskkonnas olevad toksiinid, millega meie lemmikud igapäevaselt kokku puutuvad ning seega ei suuda immuunsüsteem oma tööd enam korralikult teha.

Me ei tohiks ära unustada, et koerad on geneetiliselt väga sarnased (üle 90%) hundiga. Kui vaadata kuidas hundid looduses elavad, siis hundid ei tõuse hommikul üles ega lähe kohe jahtima ega süüa otsima. Kõigepealt võetakse paar tundi endale n-ö rahulikuks ärkamiseks. Jaht võetakse reeglina ette kas pärastlõunal, hilisõhtul või lausa öösel. Muuhulgas ei ole toit neile igapäevaselt ka garanteeritud ehk olude sunnil võib hunt paastuda lausa päevi. Vanasti elasid ka koerad üsna samasugust elu talude juures.

Toidu seedimine nõuab immuunsüsteemilt täielikku ressurssi ning kui su lemmiku soolestik tegeleb pidevalt toidu seedimisega, siis ei jää immuunsüsteemil aega ega ressursse püsida tippvormis. Lahenduseks on paastumine, kuna see aitab immuunsüsteemil puhastuda aastate jooksul kehasse kogunenud mürkidest, taastades niimoodi normaalse homöostaatilise tasakaalu.

Paastumise kasud

Viimasel ajal ollakse arvamusel, et kasvõi üks päev paastu nädalas võib anda tohutut kasu koera tervisele. Siiski tuleb jälgida, et koeral oleks piisavalt vett. Kuigi osa allikaid lubab koerale anda ka veidi puuvilja, siis see tegelikkuses rikub paastumise režiimi.  Põhimõtteliselt võid anda koerale ajaveetmiseks ehk ainult närimiseks mõne suurema kondi (näiteks sääreluu), aga oluline on, et koer ei saaks sealt tükke kätte. Vastasel juhul lõpetab see ka paastumise. Tuletan siinkohal veel kord meelde, et kutsikad paastuda EI TOHI ning vajavad toitu regulaarselt!

Paastumisega võib kaasneda järgmist.

1. Makrofaagide ehk kaitsefunktsiooniga rakkude aktiivsuse tõus – makrofaagid on kehas sisuliselt esmane kaitseliin, kui kehasse satuvad võõrkehad. Makrofaagid hävitavad baktereid, viirusi ning muid võõrkehi ning see on ka põhjus miks autoimmuunhaiguste ning isegi mõnede vähivormide ravi sisaldab makrofaagide tugevdamist. Muuhulgas seedivad makrofaagid koos teiste immuunsüsteemi komponentidega surnud rakke ning need väljutatakse jäätmetena. See protsess suureneb oluliselt paastumise käigus;
2. Suurenenud neutrofiilide aktiivsus – neutrofiilid on esmased reageerijad kui meie lemmikut ohustab bakteriaalne infektsioon. Neutrofiilid tormavad siis kohale ning põhimõtteliselt “söövad” sissetungija ära. Metaboolse protsessi käigus tekib vesinikperoksiid ning üliaktiivne hapniku vorm ehk superoksiid, mis hävitavad kehasse tunginud bakterid.
3. Kõrgenenud monotsüütide arv – monotsüüdid tarbivad nakkuse tekitajaid ning muid kehasse mittekuuluvaid osakesi. Nemad hoolitsevad peamiselt põletikuliste kudede piirkondade või krooniliste infektsioonide eest. Infektsioonide puhul on veres tihti kõrgenenud monotsüütide arv.
4. Looduslike tapjarakkude aktiivsuse tõus – tapjarakud on immuunsüsteemi agressiivsed rakud veres ja lümfikudedes, mis tungivad ebanormaalsetesse rakkudesse, vabastavad neisse mürgiseid graanuleid ning selle tulemusena ebanormaalsed rakud surevad. Tapjarakud stimuleerivad immuunfunktsiooni ning enamus immunolooge usub, et tapjarakkudel on oluline osa nii kasvajarakkude kui ka viirustega nakatunud rakkude kasvu piiramisel.
5. Eluea pikenemine – hiirtega viidi läbi huvitav eksperiment. Nimelt anti hiirtele süüa üle päeva. Päevadel, kui hiired süüa tohtisid, söögikogust ei piiratud ning hiired sõid nendel päevadel sisuliselt kaks korda rohkem kui hiired, kes said süüa iga päev. Tulemusena avastati, et üle päeva paastumine aitas hiirtel elada tervemat ja pikemat elu. Lisaks selgus, et üle päeva paastunud hiirtel oli peale toksiini manustamist, mis kahjustab hipokampuse rakke, ajurakkudel vähem kahjustusi. Teadlased järeldasid, et ilma toiduta olemine tekitab rakkudele kerge stressi ning see omakorda suurendab rakkude võimet tulla edaspidi toime suurema stressiga.
6. Paranemine vigastustest – Briti Kolumbia Ülikooli uuring vihjab, et paastumine võib soodustada taastumist ägedast seljaaju vigastusest. Paastunud kaelavigastusega rottidel oli paranenud funktsionaalne taastumine, väiksemad vigastuskoha kahjustused ning suurenenud neuronite taasteke. Teadlaste arvates mõjutab paastumine keha immuunvastust ning selle tulemusena jõuab vigastatud kohta vähem regeneratsiooni blokeerivaid immuunrakke.

Misasi on autofaagia ning kuidas see sinu lemmikut aidata võib?

Paastumise üks kõige olulisemaid eeliseid on võime käivitada oluline rakuline protsess ehk autofaagia. See ei ole mitte oluline üldise tervise säilitamiseks, vaid oluline rakkude optimaalseks toimimiseks. Tegemist on bioloogilise protsessiga, mis mängib fundamentaalset rolli säilitamaks keharakkude head tervist. Autofaagiat võib pidada keha taaskasutussüsteemiks, mis asendab ning parandab kahjustatud komponente ning aitab tagada, et kõik rakud püsivad optimaalses töökorras.

Autofaagia võimaldab tervetel rakkudel kohaneda paremini väliste stressoritega nagu toitainete puudus, infektsioonid või isegi DNA kahjustused. Autofaagiat on seostatud krooniliste terviseprobleemide, sealhulgas südamehaiguste, diabeedi ja vähi riski vähenemisega ning seda kahjustatud rakkude kõrvaldamise ning rakkude tervise säilitamise abil. Lisaks on autofaagia näidanud potentsiaali ennetada haigusi nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja Huntingtoni tõbi.

Autofaagia mängib immuunsüsteemi talitluses kriitilist rolli, eemaldades patogeene ning aidates organismil luua ja rakkudesse toimetada antikehi. Korralikult toimiv autofaagia võib suurendada immuunsüsteemi võimet kaitsta infektsioonide ja haiguste eest.

Paastumise ajal väheneb kehas toitainete tarbimine ning kui tavapärased energiaallikad ning raku ehitusplokid ei ole saadaval, kasutab keha autofaagiat, et rahuldada oma vajadusi. Paastumise ajal langeb ka insuliini tase ning tõuseb glükagooni tase, mis võib põhjustada keha üleminekut energia salvestamiselt selle kasutamisele. Paastumine sunnib keha „ellujäämisrežiimi“ ehk hakkab energiat säästma. Autofaagia on ülioluline energia säästmiseks, kuna siis hakkab keha lagundama ning taaskasutama rakulisi komponente energia tootmiseks.

Kui kaua peaks paastuma, et kasu saada?

Autofaagia esilekutsumiseks vajalik paastumise kestus võib varieeruda ning sõltub teguritest nagu toitumine, ainevahetuse kiirus ning üldine tervis. Lisaks tuleb arvestada, et kõikidele paastumine ei sobigi. Kui tahad oma koera paastumise aega pikendada, tee seda vähehaaval ehk kui ta täna on söömata 12 tundi, siis proovi see kõigepealt liigutada 13 tunni peale, sealt 14 tunni peale ning siis vaikselt edasi. Jälgi oma koera ning kui sulle tundub, et ta ei saa paastumisega hästi hakkama, siis mine vana režiimi peale tagasi.

Kuigi inimeste puhul on leitud, et paastumisest saavad kasu nii südamehaiged kui ka diabeetikud, siis mõne haigusega kimpus oleva koera puhul aruta seda oma veterinaariga. Probleemiks võib osutuda ka lihtsalt see, et koer peab võtma igal hommikul ja õhtul ravimeid.

Kasu saab aga ka kõigest 12-16-tunnisest paastust. See võib aidata kaasa rakkude rutiinsele hooldusele ning üleüldisele tervisele. 24-48 tunni pikkuse paastu puhul hakkab keha energia ja rakkude parandamise jaoks toetuma autofaagiale. Paastu puhul, mis kestab kauem kui 48 tundi, toetab autofaagia kahjustatud komponentide lagunemist.

Kokkuvõtteks

Paastumist ei tasu kindlasti ette võtta stressirohkel perioodil. Autofaagiat aitab lisaks paastumisele esile kutsuda ning rakkude tervist säilitada regulaarne füüsiline aktiivsus, piisava koguse vee joomine, stressi vähendamine ning samuti piisav uni.

Fakt on see, et meie rakud muteeruvad igapäevaselt ning enamus kroonilisi haigusi on kehas oleva põletiku tulemus. Selle aasta alguses avaldati Cambridge’i teadlaste uuring, kus leiti, et paastumine suurendab veres arahhidoonhappe taset, mis teadaolevalt pärsib põletikku. Seega on suure tõenäosusega paastumisega võimalik vähendada põletikku ka lemmiku kehas.

Meie loomadel on oskus iseennast kuulata ja seeläbi ravida. Seda näitab muuhulgas ka see, et halva enesetunde korral otsustab loom paastuda. Sellist käitumist kutsutakse zoofarmakognoosiaks ning sellisel juhul loomad valivad ise välja raviomadustega taimed, mulla või putukad, mida nad siis söövad või kasutavad paikselt, et vältida või vähendada patogeenide, toksiinide ning teiste loomade kahjulikku mõju.

Mida rohkem ma paastumise kohta uurin, seda veendunum ma olen, et koerad peaksid paastuma – olgu selleks siis 12, 16 või 24 tundi. Me ilmselt ei saa küll kõiki haigusi paastumisega ära hoida, sest rolli mängivad nii toit, geenid kui ka keskkond. Küll aga olen ma veendunud, et enamus koeri saaks paastumisest kasu. Kui vähegi võimalik, siis tasub oma koera söögikorrad mahutada maksimaalselt 8 tunni sisse ning lasta neil ülejäänud 16 tundi päevast paastuda.

Kui sulle tundub, et su koeral on kogu aeg kõht tühi ning ükskõik kui palju talle ka toitu ette ei pane, siis suure tõenäosusega ei saa ta oma toidust kätte kõiki toitaineid, proovi näiteks Winner Plus toitu. Anna minimaalselt aega 30 päeva ning pane tähele mis muutusi märkad. Esimesena peaksid nägema muutusi nii seedimises kui ka väljaheites, pikema aja pärast aga kindlasti ka toitumisharjumustes. Siis võib õnnestuda juba ka söögikorda vahelist aega pikendada. Pea aga meeles, et alusta söögikordade vahelise aja pikendamist vaikselt, jälgi oma lemmiku enesetunnet, liigu temaga piisavalt ja hoia alati värske vesi saadaval!