Remont&ehitus

Eluasemele kehtiva garantii nüansse tuleb tunda, et mitte pettuda

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Eluasemele kehtiv garantii ei ole päris identne tarbekaubaga. Et sellele loota saaks, peab ka ostja teadma, millised on täpselt tingimused ja mida tuleb silmas pidada.

Garantii ei kehti ainult tarbekaupadele, vaid ka eluaseme puhul. Tarbijakaitseseadus sätestab, et ostes uues projektis korteri arendajalt, on ostjal õigus kaheaastasele garantiile. Täpselt nagu näiteks kodutehnika ostmise puhul.

Samas, kui tarbekaupade kasutamise ja sellega seotud probleemide lahendamisega on ostjatele enamjaolt kõik selge, siis eluaseme osas jääb paljudele arusaamatuks, mis kuulub korteri garantii alla ja mida tuleks teha, kui kahtlustatakse puudusi. Selgust jagab kinnisvaraarendaja Bonava ekspert.

Miks vajab hoone garantiid?

Arendajate mainet ei kujunda mitte ainult ettevõtte sotsiaalne vastutus, turundustegevus ja organisatsioonikultuur, vaid ka kaasatus garantiiprotsessidesse, kus vahel keerulisi olukordi lahendada tuleb.

„Kui inimene ostab korteri uude majja, siis ta loomulikult eeldab, et seal elamine ei tekita probleeme ning kõik toimingud sujuvad ideaalselt. Praktikas tuleb siiski ette olukordi, kus on vaja probleeme lahendada. Uued hooned on nagu elusorganismid, kes ümbritseva keskkonnaga täielikult kohanemiseks peavad kogema nii esimest kuuma suve kui ka niisket sügist ja karmi talve,” ütles Bonava kvaliteedijuht Tanel Villmäe.

Näiteks paljude ehitusmaterjalide maht muutub erinevate temperatuuride juures ja sellega tuleb tööde planeerimisel ning teostamisel arvestada. Raudbetoonpaneel- ja plokkhoonetega on olukord sama. Loomulikult ei muutu nad nii palju, kuid neil võib töö algstaadiumis ilmneda ka väiksemaid defekte, mis on tingitud erinevatest välistest teguritest. Seetõttu on igale uuele eluasemele ette nähtud garantiiaeg, mille jooksul on hoone arendajal kohustus kõrvaldada tekkinud puudused,“ tõi Villmäe.

Näiteks on täiesti normaalne, et hoone kuivamisel tekivad kipsplaatide ja õõnespaneelide ühenduskohtadesse mikropraod – sellist olukorda kogevad pea kõik uute korterite omanikud. Kuigi esimesel aastal ei tasu hakata remonti tegema, võimaldades majal vähemalt korra kogeda kõiki meie kliima pakutavaid temperatuuri ja sademete kõikumisi, ootavad arendajad siiski, et elanikud sellistest probleemidest ja defektidest teada annaksid.

Kuidas teada saada, mis korterigarantii alla kuulub?

Nii nagu igal tootel, peaks ka korteril olema kasutusjuhend, mis selgitab korteri õiget kasutamist, sh loetleb võimalikud probleemid, mis garantii raames kõrvaldatakse. Kui ostja kutsutakse korterit vastu võtma, on ta kohustatud juhistega tutvuma. Näiteks Bonavalt korterit ostes antakse igale ostjale kaasa korteri kasutusjuhend. Lisaks pakutakse ostjatele ka koolitust, kus koos majahalduriga räägitakse elanikele, kuidas eluruumi õigesti kasutada.

Valest tegevusest või kasutaja teadmatusest põhjustatud probleemide parandamine ei kuulu tavaliselt garantiiremondi alla. Näiteks kui uks või aken on vajunud ja ei sulgu, on tegemist garantiihooldusega, aga kui korteriomanik märkab, et puhastamata põrandatrapp põhjustab häireid kanalisatsioonis, tuleb suure tõenäosusega probleem korteriomanikul endal lahendada. Tavaliselt on korteri kasutusjuhendis kirjas reeglid, mida tuleb garantii kehtima hakkamiseks järgida.

Erinevad arendajad korraldavad garantiiprotsessi erinevalt. „Loomulikult tahame, et inimesed tunneksid end oma uues kodus õnnelikuna, mistõttu reageerime garantiiajal sageli olukordades, kus ei peaks,“ märkis Villmäe. Samas rõhutades, et on ka arendajaid, kes ei anna üldse eluasemegarantiid ja kaovad pärast korterite müüki. Et mitte sellisesse olukorda sattuda, oleks soovitav enne korterite ostmist endale selgeks teha arendaja taust ja maine.

Levinuimad vead, mida ostja teeb

Üks levinumaid vigu, mis põhjustab probleeme, on korteri ebapiisav ventilatsioon. CO2 kogunemine ja kõrge õhuniiskuse teke võib tekitada probleeme niiskusega – kondensaadi suurenenud kogunemine korterisse, mis soodustab uste ja põrandakatete paisumist, paindumist ja krigisemist.

„Kui inimene tahab, et korteris oleks pidevalt 24 kraadi sooja, on selge, et sage ruumide tuulutamine teda ei huvita, eriti talvel. Tihti tuleb ette juhtumeid, kus elanikud sulgevad omavoliliselt ventilatsiooniplafoonid, sest nende kaudu tuleb külm sisse. Kuid arvestada tuleb sellega, et soe õhk tõuseb üles ning kui värsket õhku tuppa ei voola, muutub kogunenud soe õhk kondensaadiks ja lühikese ajaga on korteri õhuniiskus normist tunduvalt kõrgem,” rääkis Villmäe.

“Teine levinud põhjus, miks inimesed oma ruume piisavalt ei tuuluta, on radiaatorite või põrandakütte väljalülitamine, et säästa soojusenergia tarbimist. Kuigi uued hooned on energiasäästlikud ja soojapidavad, muutuvad radiaatorite või põrandakütte väljalülitamisel ruumid sellegipoolest kraadi võrra jahedamaks. Keegi ei taha neid tuulutada, muutes nii korterit veelgi jahedamaks. Kõige energiasäästlikum on hoida ruumis ühtlast temperauuri. Ruumi maha jahutades ja uuesti soojaks küttes on kindlasti energiakulu suurem,“ selgitas Villmäe.

Normaalse õhuniiskuse taseme taastamiseks piisab, kui ruume tuulutada pool minutit. Samamoodi tuleb ventileerida jahedaid ruume, sest ruumi kogunev niiskus muudab mikrokliima veelgi niiskemaks ja ebameeldivamaks. Teisiti on see kodudes, kus värske õhu juurdevool on pidev.

Kellele peaksin puudustest teatama?

Iga värskelt loodud korteriühistu sõlmib haldusfirmaga halduslepingu. Seal on kirjas halduri kontrolli all olevad ülesanded ja vastutusvaldkonnad – valdavalt kõik, mis on seotud hoone ja territooriumi puhastamise, hoone fassaadide ja insenervõrkude korrashoiu ning avariiolukordade likvideerimisega.

Elanikel, kes märkavad vigu – alustades kinnikasvanud lillepeenrast ja lõpetades postkastidega, soovitame võtta ühendust majahalduriga, kes ütleb, mida edasi teha. Teatud hooneelementidele, näiteks liftile, võis tootja määrata pikema garantii.

Kinnisvarahaldur peab esindama korteriomanike huve, aga olema ka sõltumatu ekspert, hinnates objektiivselt kõiki garantiiküsimusi ning täites sageli ka vahendaja funktsiooni hoone ehitaja ja korteriomanike vahel.

Kogemus näitab, et aktiivselt erinevate probleemolukordade lahendamisega tegeledes, tunnevad korteriomanikud suuremat kindlustunnet, et kinnistu on hoitud nõuetekohaselt nii hoone garantii ajal kui ka pärast. Halduri ülesanne on kliente alati kursis hoida neid huvitavate küsimuste ja probleemsete olukordade käiguga. Majahaldur peab oma tegevusega näitama, et ta hoolib ja muretseb sama palju kui korteriomanikud garantii- ja garantiijärgsete olukordade lahendamise ning hoone tehniliselt heakorra eest.

Korteriomaniku ülesanne on aga tagada, et kõiki seadmeid ja konstruktsioone kasutatakse neile ettenähtud viisil. Bonava tähelepanekud näitavad, et paljud eelistavad lisatasu asemel silmi kinni pigistada ja väiksemaid ebameeldivusi taluda. Arvestada tuleks aga sellega, et igast pisiasjast võib ajaga midagi suurt kasvada ning seetõttu tasub hoone kaasomanikel eelnevalt mõelda hoiufondi loomisele, mis annab omanikele vähemalt mõnel ettenägematul juhul rahalise tagatise.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.