Iisaku põhikooli uue hoone ja ümbritseva maastiku lahendus on hoolikalt integreeritud olemasolevasse keskkonda ja hoone asukoht valitud optimaalselt, et tagada lihtne ligipääs spordirajatistele. Säilitatud on maksimaalne olemasolev kõrghaljastus, lisaks on loodud uued kõrghaljastatud tsoonid, mis pakuvad tuuletõkkeid ja suunavad külastajad põhikooli ja staadionini. Reljeefse maastiku võimendamine pinnatõstete abil loob dünaamilise ja looduslähedase keskkonna.

Kergliikluseks on kooli territooriumile loodud jalakäijate promenaad, mis ühendab puhkealad, väliõppeklassid ja vaba aja veetmise rajatised. Promenaadi äärde on planeeritud rulapark ja väike lava kooliüritusteks. Kergliiklusteede võrgustik on ühendatud spordirajatistega. Koolimaja ümber, peamiselt promenaadi ümbruses ja hoone põhjaküljel algklasside välialal, on loodud eraldi piirkonnad aktiivseks välisõppeks.

Omamoodi maamärgiks on koolihoonele kavandatud õppetorn – kerge puidust konstruktsioon, mis ühendab maastiku hoonega. Tornil on mitu funktsiooni: see pakub vaatepunkti suurte spordiürituste jälgimiseks, võimalust linnuvaatluseks ja ka väikeste õpilastööde näituste korraldamiseks treppide ääres. Torni väliskülge saab kasutada ronimisseinana. Hea ligipääs muudab torni mitmekülgseks ruumiks, mis kaasab nii kooli kui ka kogukonda – torni pääseb otse koolihoonest ja ka ka tänavalt.

Ideekavand “Vaata üles” jaotab kooliruumid nutikalt ja selgelt, vastukaaluks olemasoleva hoone pikkadele koridoridele ja ruumilisele ebaselgusele. Peasissekäigu aatrium ja söökla moodustavad olemasoleva spordisaali kõrvale ühtse, avatud multifunktsionaalse ruumi. Klassiruumide paigutamine ühele poole aitab muuta uue aatriumiväljaku funktsionaalseks koolihoone südameks. Selle ümber koondub ühiskasutatavate ruumide võrgustik, mis saab katuseakendest loomulikku valgust, ja mille ümber vahelduvad väiksemad puhkealad.

Arhitektuurivõistluse žürii leidis, et võidutöös on olemas Iisaku lugu ja maamärgi jõud. Hoone ja rajatiste paigutamisel on maastiku iseärasusi ja reljeefi võimalusi hästi ära kasutatud. Kavandatud juurdeehitus on kompaktne, hoonemahu pööramine spordikompleksi suhtes töötab hästi nii maastiku kui ka siseruumide puhul, luues huvitavaid ruumilahendusi ja valitud vaateid eri suundadesse. Fassaadid on kultuursed, vana ja uus osa on hästi seotud ning olemas on efektne aktsent torni näol. Hästi mõjub ka suures spordisaali rõdu lahendus teise korruse koridori laiendusena. Suurepärane on algklasside osa lahendus.

“Võidutöös on jõuliselt kajastatud Iisaku lugu – see on inspireeriv, meie keskkonda sobituv ja sellega arvestav. Ruumide lahendused on head ja mitmeti kasutatavad. Uus koolihoone loob Iisakusse nn “hariduslinnaku”, mis ühendab omavahel kooli, lasteaia, huvikooli, muuseumi, staadioni, mänguväljakud ja kooli välialad ning pargi,” kommenteeris Alutaguse vallavanem ja žürii esimees Tauno Võhmar. Uus koolihoone plaanitakse Iisaku alevikus avada 2027. aasta sügisel.

Ideevõistluse preemiafond oli 35 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:

I preemia (11 000 eurot) – ideekavand VAATA ÜLES; autorid Daria Olovyannikova, Marsel Gimnazdinov, Katariina Grib, Karl Kiisel, Maali Roomet-Allese, Gyuri Jakabfi arhitektuuribüroost DOKK Architects.

II preemia (9 000 eurot) – ideekavand VÕLUMAA; autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost SALTO ARHITEKTID.

III preemia (7 000 eurot) – ideekavand JÄRV; autorid Liena Šiliņa, Marta Ventere, Anna Saurova, Kārlis Spunde, Simon Canz, Mari Hunt arhitektuuribüroost Ruumihunt.

Ergutuspreemia (4 000 eurot) – ideekavand TEELE; autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik ja Sofya Smirnova arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks.

Ergutuspreemia (4 000 eurot) – ideekavand LÕÕTSPILL; autorid Ott Alver, Mari Rass ja Alvin Järving arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Kaasa töötasid Patrick Barbo, Lukas Laubre ja Kelly Grahv.

Esimese koha preemiat toetab Eesti Kultuurkapital.

Kõikide konkursile laekunud võistlustöödega saab tutvuda siin.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Alutaguse vallavanem ja žürii esimees Tauno Võhmar, Alutaguse volikogu esindaja Priit Palmet, Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Toomas Adrikorn, Jaak Huimerind ja Raul Järg.