„Reegliks võiks võtta, et tehnika ei tohiks muuta köögis viibimist ja liikumist ebamugavaks ning ülalt langev valgus ei tohiks toidu valmistamisel või muidu askeldades jääda selja taha, muidu tekitab inimese keha tasapinnale varju, mis toimetusi häirib. Järgmiseks tuleks läbi mõelda, milliseid seadmeid kasutad sagedamini ja milliseid harvemini,“ selgitas Alina Kester, täpsustades, et statsionaarsete seadmete pistikupesad võiks paigutada silma alt ära ja vähem ligipääsetavatesse kohtadesse, samas kui tööpindade juures võiks olla vähemalt kolmene pistikupesa – nii saab muretult mitut seadet korraga kasutada.

„Selles faasis võikski kõik perele olulised seadmed ükshaaval läbi mõelda ja eneselt küsida, kust neile vajalik elektritoide tuleb. Näiteks, kui töötasapinnal on kohvimasin, röster ja veekeetja, siis kas kõikidele on pistikupesad olemas. Aga võib-olla oleks hea, kui hommikukohvi valmistamise ajal saaks sealsamas tasapinna juures ka telefoni laadida? Inimeste vajadused on erinevad, kõige parem ongi kujutleda end ruume kasutamas ja küsida, mida ma vajan,“ lisas Alina Kester.

Idee magamistuppa: kui soovid nutiseadmed voodist eemal hoida, siis planeeri pistikupesad veidi kaugemale, et saaksid oma hea plaani ellu viia. See kehtib nii täiskasvanute kui ka laste magamistubade puhul.

Alina Kester toob esile, et mõistlik oleks lisada pistikupesa ka köögisaarele. Kui saar on ühest küljest seina vastas, on hea planeerida seinapealsed pistikupesad vastavalt kõrgusele, sest need on taskukohasemad ning ei vaja täiendavat lahendust saare tasapinnale.

Ruumide kasutamise üle järele mõeldes, võib selguda seegi, et mõni aastaid elementaarseks peetud asi pole tegelikult enam sugugi vajalik. Kui käsitolmuimeja kasutamisel on koridoride ja tubade seintel paiknevad pistikupesad mugavad, siis robottolmuimeja vajab toitevõimalust hoopis mujal.

„Akutoitel tolmuimeja saab paigutada seinale, näiteks majapidamisruumi või kapinurga varju. Robottolmuimeja aga hoopis telerikapi, diivani, esikukapi või köögilahenduse alla või ka majapidamisruumi. Seadme laadimisvõimalus on sellisel juhul oluline ainult panipaigas ja koridorid ei peagi pistikupesadega palistatud olema,“ märkis Alina Kester.

Ka ruumide valgustust kavandades soovitab Alina Kester ennekõike lähtuda funktsionaalsusest, kui näiteks köök vajab praktilist kohtvalgustust, siis elutoas on tähtsam hubase meeleolu loomine. Seejuures on oluline arvestada ka loomuliku valgusega ning jälgida, kuidas saaks päevavalgust maksimaalselt ära kasutada.

Idee: planeeri elektriühendus ka riide- või garderoobikapi asukohta, et hiljem oleks võimalus kapp seestpoolt valgustada.

„Järgmiseks võiks otsustada erinevat tüüpi valguste vahel, kas ruum vajab üldvalgust, suunatud valgust, aktsentvalgust või kombinatsiooni erinevatest võimalustest. Viimane on mugav, sest näiteks koristamisel või tuhande tükiga pusle kokku panekul saab kasutada üldvalgust, aga filmiõhtuks sobib hubane aktsentvalgus, olgu see siis süvistatud LED-profiil või hoopis sume seinavalgusti,“ sõnas Alina Kester.

Valgustite valikul tasub uurida ka nutikaid lisavõimalusi, näiteks võib liikumisanduriga valguslahendus energiasäästu pakkuda või mugavaks lahenduseks olla hoopis terve kodu pealüliti, millega saab kodust lahkudes kõik tuled korraga ära kustutada ja pole tarvis iga tuba eraldi kontrollida.

„On loomulik, et kodu planeerides ei pruugi tulevane elanik veel kõiki oma tulevikusoove ja vajadusi teada. Sel puhul on abi paindlikematest lahendustest, nagu reguleeritavad valgustid, mille valgustugevust saab muuta, samuti siinvalgustid, kus valgusallikate asukohta saab hiljem vajadusel vahetada. Ka pisemaid kohtvalgusteid, näiteks voodi kõrval, saab hiljem muuta,“ lisas Alina Kester.