Ta rõhutab, et enne küünla süütamist tuleb see asetada mittesüttivale alusele ning selle ümbert tuleb ära võtta rosetid ja kuivad jõulupärjad. “Küünal tuleb asetada eemale kardinatest ja teistest kergestisüttivatest esemetest nagu pehmemööbel, riidest katted, plastmassist kodutehnika, riiulid ja muu taoline. Põlema unustatud ning mööbli vahele kukkunud küünlast võib tulekahju areneda alles pikema aja jooksul ning õnnetus tabada inimesi une ajal.”
Suitsuandur on kõige odavam elukindlustus
Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnas, et ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, et suitsuandurite paigaldamine siseruumides on kohustuslik.
“Tegelikult ei piisa ainult suitsuanduri olemasolust, seda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida. Päris palju on olnud õnnetusi, kus selgub, et suitsuandur oli nõuetekohaselt paigaldatud, aga see polnud kahjuks töökorras,” ütles Kirsiste.
Taavet lisas, et kodudes võiks olemas olla ka tulekustuti ja jõulude ajal võiks see olla kuuse lähedal, juhuks kui kuusk näiteks säraküünlast põlema süttib. “Hea oleks aga kuuse lähedal lahtist tuld üldse mitte kasutada. Eriti pühade lõpu poole kipuvad kuused juba ka üsna kuivad olema ja võtavad tuld väga kiirelt.”
Kui kustutit pole, kuid jõulukuusk süttib põlema, siis õpetas Taavet, et leeke tuleb püüda vee, tekkide või muude kätte juhtuvate esemetega summutada. Kui aga tulekahju käib üle jõu, siis ennast ohtu seada ei tohi. Siis tuleb majast väljuda ja helistada hädaabinumbril 112.
Kirsiste lisas, et hooletusest tekkinud tulekahju tõttu võib sootuks kodust ilma jääda. Kodukindlustuse olemasolul aitab kindlustus tulekahju tagajärgi korvata, kuid raske hooletuse tõttu tekkinud tulekahju puhul kindlustus enam kahju ei hüvita.
