Päästjatele teevad muret kodunõustamiste käigus leitud arvukad tuleohtlikud kodud
Eestis on jätkuvalt masendavalt palju kodusid, kus tulekahju tekkimine on vaid aja küsimus.Foto: Depositphotos
Virumaa päästjad on selle poolaasta jooksul nõustanud 2686 kodu. Pea 200 kodu sai kõrgeima riskihinde ehk seal oli suuri probleeme ning 27% kodudes puudus töökorras suitsuandur.
„Paigaldasime ise suitsuanduri 85 korral ja 100 korral tegid päästjad inimese olemasoleva suitsuanduri korda. Enamasti lubas pererahvas ise oma mittetöökorras anduri korda teha või selle puudumise korral kohe paigaldada,“ rääkis Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu. „Nõustamiste numbrid kinnitavad, et pea igas kolmandas kodus ei ole suitsuandur õigel ajal tuleohust teavitamas,“ rääkis Kirsipuu.
Ta rõhutab, et suitsu- ja vingugaasiandur vajalik inimese enda jaoks. „Andurid on kodus sama elementaarsed kui turvavöö autos, et see õnnetuse korral meid kaitseks,“ lisas Kirsipuu. Üürikorteris on anduri paigaldamine omaniku kohutus, kuid kui omanik seda siiski teinud ei ole, soovitatakse üürnikel elupäästja ise paigaldada.
Iseäranis murelikuks teevad päästjaid kõrgema riskihinde saanud kodud. Need on kodud, kus suitsu- või vingugaasiandur puudub või pole töökorras, sest patareid on sellest piiksumise vältimiseks välja võetud. „Lisaks on neis kodudes kütteseadmed hooldamata või vajavad korda tegemist,“ märkis Kirsipuu ja lisas, et nendes nn punastes kodudes on suur tuleoht. „Küsimus ei ole, et kas õnnetus juhtub, vaid millal see juhtub,“ on ta mures.
Hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus on endiselt toas suitsetamine. Sellistes kodudes on enamasti suitsuandur laest maha võetud. Foto: Päästeamet
„Oleme päästeametiga mitmele perele appi tulnud oma ja kohalike omavalitsuste jõududega. Sel aastal teeme korda 95 kodu kütte- ja elektrisüsteeme. See tähendab, et veetakse uus juhtmestik, ehitatakse uus korsten või isegi ahi või pliit, vahetatakse välja gaasiveesoojendi,“ selgitas Kirsipuu päästjate samme kodudes tuleohtlike olukordade likvideerimiseks.
Ennetusbüroo juht nendib, et aastatega ei ole tuleohtlike kodude hulk vähenenud. „Me saame muuta inimeste kodudes füüsilist keskkonda tuleohutumaks. Me ei saa aga muuta inimeste käitumist, paljud inimesed ei ole nõus muutma oma harjumusi, näiteks mitte suitsetama toas. Hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus on endiselt suitsetamine,“ rääkis Kirsipuu. Sel aastal on Eestis tules oma elu kaotanud 24 inimest, Ida- ja Lääne-Virumaal 5 inimest. Ehkki kodunõustamist tehakse tasuta, siis päästemeeskonna juhil on õigus lühimenetluse korras trahvida koduomanikke, kelle kodus on töökorras suitsuandur puudu.
Kodunõustamisi viivad enamasti läbi lähima kutselise või vabatahtliku päästekomando päästjad, kes vaatavad üle ja hindavad kodudes erinevaid ohte, teevad selgitustööd, annavad nõu ja juhivad tähelepanu võimalike riskide vähendamiseks, aga suurendavad ka inimeste teadlikkust. Kodunõustamisi tegevad päästjad kannavad päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad päästeameti hologrammiga töötõendi või vabatahtliku päästja tunnistuse. Üldjuhul viiakse kodu tuleohutusalasi nõustamisi läbi punaste päästeautodega päevasel ajal ajavahemikus kell 10-20. Nõustamine kestab tavaliselt 20-30 minutit.
Kodunõustamist saab igaüks tellida riigiinfo telefonil 1247 või mugavalt veebi vahendusel läbi päästeameti ohutusportaali. Tellimus jõuab automaatselt lähimasse päästekomandosse ning tellijaga võetakse ühendust seitsme päeva jooksul. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel https://kodutuleohutuks.ee/.
Kodunõustamise saab igaüks mugavalt tellida. Foto: Päästeamet
2023. aastal viidi Eestis kokku läbi 21 166 kodunõustamist, millest 11% olid tuleohutuse mõttes ohtlikud või rahuldavas seisukorras. Kontrollitud kodudest 26% ei olnud töökorras suitsuandurit ning kohustuslikku vingugaasiandurit ei olnud 36% kodudest, puudustega küttesüsteemi oli 16% ja visuaalselt vigane elektrisüsteem 15% kodudest.
Kodunõustamise ajal päästjad:
vaatavad üle koduvälise ohutuse (lõkkekohad, grillid, tiigid, kaevud, prügi ladustamise, operatiivsõidukite ligipääsu, ohtlikud puud jmt);
vaatavad üle küttekollete korrasoleku; vaatavad üle suitsuanduri olemasolu, asukoha ja töökorras oleku; vaatavad üle elektriseadmete ohutu kasutamise;
vaatavad üle lahtise tule kasutamise (küünlad, toidu valmistamine, lastele tikkude kättesaamine jmt);
hindavad inimeste ohtu tekitavaid käitumisharjumusi (suitsetamine, küttekollete korrasolek ja ohutu kasutamine jmt);
vajadusel juhivad tähelepanu ka muudele ohtudele (veekogud kodu ümbruses, evakuatsiooniteed, käitumine tulekahju korral, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu jmt);
