Hoia kütteseade töökorras
Tulekahju tekkimist aitab ennetada korralik kütteseadme hooldus ja selle pidev puhastamine. See kehtib nii katla, pliidi, ahju kui ka õhksoojuspumba, elektriliste soojapuhurite ja radiaatorite puhul. Seadmed peavad olema heas korras ning need ei tohiks elektrisüsteemi üle koormata. Kütteperioodil on hästi oluline meeles pidada, et elektriliste radiaatorite peale ei tohi riideid kuivama jätta. Kõige kindlam on lasta oma küttesüsteemi regulaarselt professionaalil kontrollida.
Ära suitseta
Enamik tulesurmasid oleks olnud olemata, kui suitsetaja oleks sigareti süütamisest loobunud. Tulekahjusid tekiks vähem, kui inimesed oleksid ettevaatlikumad, ei suitsetaks voodis ega kergesti süttivate materjalide lähedal. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk.
Kontrolli oma suitsuandurit
Suitsuanduri olemasolu tundub iseenesestmõistetav, kuid värsketel Päästeameti andmetel ei ole suitsuandurit koguni veerandis Eesti kodus. Igal eluasemel peab nõuete kohaselt olema töökorras suitsuandur, kodudes, kus on kasutusel puuküttel töötav kütteseade või gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja. Kindlasti tuleks silm peal hoida ka oma eakatel lähedastel.
Hoia tulel silm peal