„Kõige enam aga tekitab inimestele muret ruumipuudus. Paljud pere suurenemise tõttu planeeritud tehingud on jäänud paremaid aegu ootama – majandusliku ebakindluse ja kõrge euribori mõjul on viimastel aastatel kinnisvaratehingute arv vähenenud. Tunneli lõpus on siiski valgus paistmas ning ka euribor on alanemas, mistõttu võiks lähiaastatel eestlaste ruumipuuduse mure ka leevendust saada,“ lausus Tanel Rebane.

Kodu rahuolule keskenduv uuring viidi samaaegselt läbi ka Lätis ja Leedus. Eestlased ja leedukad on üsna sarnased – oma koduga on rahul ka veidi üle poole (53%) leedulastest. Lätlaste seas on rahulolematus aga naaberriikidest kõrgem – rahulolijaid on 46%, võrreldes 48%-ga kes on vaid osaliselt rahul ning 5%-ga, kes pole üldse rahul.

Nii lätlaste kui leedulaste puhul oli peamine muudatus, mida inimesed oma eluaseme juures parandada tahaksid, selle tehniline ja visuaalne seisukord. 44% lätlastest sooviks, et kodu oleks paremas korras – paremad kommunikatsioonid, katuse seisukord jm. Seevastu neli leedulast kümnest soovib, et elamine näeks visuaalselt atraktiivsem välja.

„Eesti elamufond on Läti ja Leeduga võrreldes värskem, sest siinne uusarenduste maht on teiste Balti riikidega võrreldes suurem olnud. Ehitushind on igas Balti riigis praktiliselt sama, aga Eesti koduostja on kõrge hinna osas kõige vastuvõtlikum, mistõttu on ka arendajate motivatsioon just Eestis kõige suurem,“ nentis Rebane.

Kui eestlastele põhjustab rahulolematust ruumipuudus, mida tunnistas 45% oma koduga mitte täielikult rahul olevatest vastanutest, siis Lätis on sama osakaal 42% ja Leedus 39%. Lätlased ja leedukad on oma naabritest pisut vähem häiritud kui eestlased – kui Eestis valiks võimaluse korral paremad naabrid 19% enda koduga rahulolematust tundvatest inimestest, siis Leedus teeks sama 16% ja Lätis 15%.