Sageli kiputakse katuse renoveerimisel eelistama senist materjali, sest nii tundub kindlam. Tegelikult pole uue materjali pelgamiseks põhjust, sest vana katuse asendamine meelepärase kattega ei ole kuigi keerukas, kirjutab ehitusfirma Kahu & Kahu Ehitus OÜ ehitusinsener Johannes Kahu.

Vanematel, nõukogude ajal ehitatud majadel on sageli katus kaetud eterniitplaatide, vana pleki või ruberoidiga ehk tänapäevase nimetusega bituumenrullmaterjaliga.

Sageli kiputakse uue katuse ehitamisel eelistama sama materjali, arvates, et sel juhul pole katusekonstruktsioonidega vaja midagi ette võtta. Nii see aga pole, sest suure tõenäosusega vajab esiteks kaasajastamist soojustus ja ilmselt puudub vanal katusel ka korralik aluskate, mis tuleb paigaldada sõltumata valitud materjalist.

Aluskate kaitseb soojustust ja katusekonstruktsioone niiskuse eest

Uue katusekatte alla tuleb alati paigaldada aluskate, mille esmane ülesanne on tagada, et katuse alla kogunev kondensaatvesi ei satuks katusekontsruktsioonidele ega soojustusele (eriti kui soojustusena on kasutatud villa). See probleem on eriti sage plekk-katuste puhul, sest sügisel ja kevadel jahtub plekk öösiti maha ning päeval soojeneb taaskord ülesse. See protsess võib pleki alla tekitada märgatava koguse kondendsaatvett, mis omakorda soojustusele tilkudes vähendab viimase soojuspidavust ning võib ajapikku läbi mädandada ka katusekonstruktsioonid.

Teiseks tagab aluskate, et katuse ehitamise ajal või katusekatte vigastamisel ei satuks sademetevesi tuppa. Lae poolt peaks soojustust ja katusekonstruktsioone kaitsma omakorda aurutõkkega. Nimelt tekitab majas toidu valmistamine, duši all käimine ja isegi lihtsalt hingamine veeauru, mis võib aurutõkke puudumisel kondenseeruda aluskatte sisepinnale.

Hingav aluskate toimib ka tuuletõkkena ning kaitseb tänu “hingamisele” soojustust ja katusekonstruktsioone toas tekkiva niiskuse eest, millel on õnnestunud läbi aurutõkke ebatäiuste konstruktsiooni tungida. Kui pööning on välja ehitatud eluruumideks ning aluskate ei ole hingav ja on paigaldatud ilma tuulutusvaheta otse soojustusele, nõrguvad kondensaatvee piisad pidevalt sarikatele ja soojustusele. See viib villa soojapidavuse nullilähedaseks ja tekitab ajapikku hallitust või pehkivad puitosad sootuks läbi.

Seetõttu tuleks eelistada hingavat aluskatet, mis niiskuse majast välja laseb. Hingava aluskatte korral jääb ära ka eraldiseisva tuuletõkke ning selle ja mittehingava aluskatte vahelise roovi paigaldus, sest aluskate toimib juba iseenesest ka tuuletõkkena.

Enamik katusekonstruktsioone kannavad ka kivikatust

Vahel arvavad vanemate majade omanikud, et kivikatus on vanade katusekonstruktsioonide jaoks liialt raske, kuid see ei vasta enamasti tõele. Üldiselt peavad ka vanemate majade konstruktsioonid kivide raskusele vastu, sest vastasel juhul oleks nad aja jooksul juba lume- ning tuulekoormuse tõttu nähtavalt läbivajunud.

Ehitusekspertiisibüroo volitatud ehitusinsenerid tegid 15-kraadise kaldega soojustatud viilkatuse koormusarvutused, mille kohaselt moodustavad kivid katusele mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume- ja tuulekoormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest.

Kivide koormus katusekonstruktsioonidele on profiilplekist ja eterniitplaatidest katustest keskmiselt vaid 6,4%, sileplekist katusest 7,7% ja asbestivabast kiudtsementplaadist 8,4% suurem. Seega on katusekattematerjalide endi omavahelised kaaluerinevused nii väikesed, et kui katus kannatab välja lume- ja tuulekoormused, siis ammugi kannatab ta välja materjali vahetuse.

Enamasti saab puitkonstruktsioonide tugevuse arvutamisel määravaks kasutuspiirseisund ehk liiga suur läbivajumine, mis häirib ennekõike visuaalselt. Seetõttu tasub alustada katuse seisukorra hindamist lihtsast vaatlusest, hinnates sarikate läbivajumist ehk kõverust. Kui läbivajumine on väike, puitkonstruktsioonid heas seisus ning kinnitused sõlmedes tugevad, siis katusekatte tüübi vahetamine probleeme ei tekita. Kahtluse korral tuleb aga siiski kindlasti konsulteerida professionaalsete katusemeistritega, kes hindavad katusekonstruktsioonide olukorda ning teevad vajadusel tugevusarvutused.

Sellest:
● mida tuleb katuse vahetusel igal juhul ette võtta roovitusega,
● millised katusematerjalid on kallimad, millised odavamad (vs nende eluiga),
● kuidas oleks mõistlik katust soojustada,
● millist dokumentatsiooni vajab uus katus….

… loe edasi BMI Monieri kodulehelt!

Oma uue katuse hind arvuta katusekalkulaatorist.