Soojad ilmad toovad tänavapilti üha rohkem jalgrattureid. Kuid koos sellega on märgata politsei ööpäevainfos, et jalgrattad on taas pättide huviorbiidis. Kuidas tagada oma kaherattalise turvalisus ja ennetada selle vargust?
Ainuüksi 25. aprillil viisid vargad Tartu tänavatelt ära kaks jalgratast: Siili tänava rattaparklast varastati Scotti jalgratas (tekitatud kahju 1000 eurot) ja Tulbi tänavalt Merida jalgratas (tekitatud kahju 450 eurot).
2. mail sai politsei teate, et Lasnamäel Linnamäe teel varastati Cube Acidi jalgratas. Ligikaudne kahju oli 1350 eurot.
Väärtuslik silme alt ära
Küllap oled märganud kortermajade ja poodide ees jalgrattaid seismas, vahel on need suisa lukustamata. Päti jaoks on see lihtne saak, kuna parimal juhul pole vaja teha muud, kui ratta selga hüpata, ja halvimal juhul tuleb pisut tangidega “tööd teha”.
G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala möönab, et ka eramaja aias seina najal seisev jalgratas pole varguse eest sugugi rohkem kaitstud. “Kõik väärtuslik tuleb alati panna kinnisesse ruumi, silme alt ära,” toonitab ta, et nii jalgrattad kui ka näiteks grillid tuleb pärast kasutamist viia hoonesse, millel on turvasüsteem – vaid nii oled teinud kõik endast oleneva oma vara kaitsmiseks.
Kuid mis lahendus on kortermajades?
Tuletame meelde, et jalgratta ja muude asjade kortermaja trepikodades hoidmine on vastuolus tuleohutusnõuetega. „Rattaid tuleks hoida ikka panipaikades, kuhu saab lihtsalt paigaldada tehnilise valve ehk liikumisandurid, magnetandurid vms,” kirjeldas Pärjala.
Kui panipaika pole, on võimalus jätta velo maja ette ja loota parimat või tassida seda iga päev näiteks viiendalt korruselt üles-alla. Kumbki variant ei tundu just meelerahu pakkuvana.
Rattanagi OÜ asutaja Märt Randoja märkas eelnimetatud probleemi ja tõi Eesti turule mugava lahenduse – rattamajad. Tänaseks on selle kasutusele võtnud juba kümned korteriühistud.
Pärjala sõnul on see hea lahendus, kuna pätil on rattamajja palju keerulisem pääseda, kusjuures tema tegutsemist võivad märgata kümned, kui mitte sajad silmapaarid. Randoja lisab, et rattamajale saab paigaldada liikumisanduriga valgustuse ja siis jääb sealne tegevus eriti hästi silma. “Lisaturvalisuse tagamiseks soovitan lukustatud rattamajas oleva ratta ka lukuga kinni panna,” toonitab ta.
Rattavarguse ennetamine
Kui rattamaja osas ei õnnestu korteriühistuga kokkulepet saavutada, siis siin on mõned võimalused, kuidas päti elu keerulisemaks teha.
- Paigalda lukk võimalikult kõrgele. Paigalda lukk võimalikult kõrgele – mida madalamal see on, seda lihtsam on seda katki teha. Ideaalis võiks lukk olla raami, mitte ratta küljes.
- Kasuta U-lukku. Trossluku saab pätt lahti vaid loetud sekunditega. Karastatud U-lukku üldjuhul tangidega lahti ei saa ja kvaliteetsemast lukust jagu saamiseks võib vaja minna suisa ketaslõikurit.
- Vii tuppa, mitte keldrisse. Jalgaratta hoidmine keldris pole nii turvaline, kui esmapilgul paistab. Pätt saab seal segamatult tegutseda ja kuuleb, kui keegi on sinna tulemas.
Allikas: Rattanagi OÜ
Rattahuvilised ei moodusta enamust
Jalgratta hoiustamise teema võiks julgelt korteriühistuga jutuks võtta. “Enamasti ongi initsiatiiv tulnud just majaelanike poolt, peale mida on hakanud ühistu rattamaja paigaldamiseks omapoolseid samme tegema,” räägib Randoja.
Kuid kuna rattahuvilised ei moodusta üldjuhul kortermaja elanike seas enamust, jääb rattamaja mõte sageli katki. Probleemi lahendamiseks on Randojal korteriühistutele üks mõte: rattamajaga seotud kulud võiksid jääda vaid nende kanda, kes on kasusaajad ehk rattaomanikud.
“Kindlasti on abiks isegi tagasihoidlik rattamaja kohatasu, näiteks viis eurot,” jagab Randoja veel mõtteid. “See katab suures osas kas laenumakse või võimaldab tagastada remondifondi auk ja tekib ka fond, mille abil vajadusel rattamajale uus värvikiht peale kanda.”
Innustab rohkem rattaga sõitma
Randoja möönab, et Eestis räägitakse alailma, et võiks vähem autot kasutada ja sõita ühistranspordi või jalgrattaga, kuid selle saavutamiseks pole veel häid tingimusi loodud.
“Kui elan maal ja bussipeatus asub mu kodust rohkem kui kahe kilomeetri kaugusel, siis seda bussipeatust ju minu jaoks ei eksisteeri. Ma ei saa sinna rattaga sõita, sest seda pole kuhugi panna,” toob ta näite. Taoline probleem oli näiteks Läänemaal Taebla kandis – Rattanagi paigaldas sinna oma kulude ja kirjadega rattamaja ning nüüd saavad inimesed kaugemalt (ka naaberküladest) sõita rattaga bussipeatusesse, jätta velo turvaliselt rattamajja ja õhtul rattaga tagasi koju sõita.
Nii Pärjala kui Randoja usuvad, et palju rohkem eestlasi eelistaksid igapäevasõite teha jalgrattaga, kui selleks on loodud head tingimused. Rattamaja lihtsustab otsust, kas teha täna poetiir autoga või nautida hoopis kevadist ilma jalgratta seljas.
Aiko on valvesüsteem, millega saad valvesse panna nii kodu kui kõrvalhooned. Uuri lähemalt siit.
