Kiviõlis varastati 3500 euro eest raudteerelsse, Kosel viidi minema rohkem kui 19 000 euro väärtuses metallkonstruktsioone, Kehtna vallas varastati 250 meetrit vaskjuhtmeid. Need on vaid mõned nopped politsei eelmise aasta statistikast, mis näitab metallivarguste plahvatuslikku kasvu.
Kui kaks aastat tagasi registreeriti Eesti 27 metallivargust, siis mullu oli neid juba 58. G4Si turvalahenduste osakonna juhi Ramon Kaju sõnul võib varguste arvu kahekordistumise taga olla ehitusmaterjalide hinnatõus.
“Musta ja värvilise metalli hinnatõusu mõõdetakse kordades,” märkis ta. “Sagenenud on vargused objektidelt ning taas on päevakorral ehitusmaterjalide kaod ja sellest tingitud varaline kahju koos ehitustähtaegade pikenemisega.”
Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater tõi mõned näited 2021. aasta metallivargustest:
- Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas varastati suurel hulgal metalli (rauda). Kahju 1500 eurot
- Harjumaal Kose vallas varastati metallkonstruktsioone. Kahju 19 175 eurot
- Ida-Virumaal Kiviõlis varastati raudteerelsse ligi 11,4 tonni. Kahju pea 3500 eurot
Raplamaal Kehtna vallas varastati 250 meetri pikkuses vaskjuhtmeid. Kahju 2550 eurot
Appi tulevad targad kaamerad
Turvameetmeid, millega oma vara kaitsta, on erinevaid: mehitatud valve, tehniline valve või videovalve ja valik sõltub objektist. Kõige kindlam oleks paigaldada videovalvesüsteemid. Tehisintellektiga kaamerad kaitsevad territooriume nii varguste kui loata sisenemise eest. Lisaks on kaameral salvestus- ja tõendusmaterjal olulistest sündmustest. “Uuringud kinnitavad, et videosüsteemidel ja hoiatussiltidel on tähtis ennetav funktsioon ja sissemurdmisplaanid jäävadki vaid plaanideks,” märkis Kaju.
“Inimestel, kellel on vanametall seisma jäänud, soovitame seda hoiustada kinnisel territooriumil, garaažis või muus ruumis, kuhu võõrad ei pääse,” lisas politseiametnik Toater. Ehitustel soovitab ta nii mehitatud valvet kui ka kaameraid, sest suurel objektil ei pruugi üks valvur tagada turvalisust kogu territooriumil.
Üks uuem lahendus on G4Si mobiilne videovalve, mis on mõeldud objektidele, kus puudub elektriühendus, kuhu ei saa keerulisi videosüsteeme ja kaableid vedada või kus tuleb valveteenus aktiveerida ülikiirelt. Sellised objektid on näiteks ajutised ehitus- ja laoplatsid, tööstused, kaevandused ja väljakud.
Kes kontrollib, et metall oleks aus?
Metalli kokkuostuga tegeleva Cornimet Nordicu tegevjuhi Allan Pohlaku sõnul on see rangelt reguleeritud, mida tohib kokku osta ja mida mitte. Ettevõte teeb pidevalt koostööd nii politsei- ja piirivalveameti kui ka keskkonnaametiga. “Isegi kui vanametalli kokkuostja täidab kõiki seadusega ette nähtud tingimusi, ei võimalda see paraku olla sada protsenti kindel, kas metalli tooja on aus inimene või mitte.”
Vanametalli saab kokkuostu viia täisealine ehk vähemalt 18-aastane isik. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument, kuna vastavalt seadusele peab metallijäätmete üleandmisel koostama kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, kuhu pannakse kirja tooja andmed, jäätmete kirjeldus, liik ja kogus ning jäätmed kohale toimetanud sõiduki registreerimisnumber. Kui metalli kokkuostjatele tuuakse veidraid metallijäätmeid, mis enamasti inimeste kätte ei satu, näiteks raudteerööpaid, piirdeaedu või muid esemeid, mis äratavad metallikokkuostu töötajates kahtlusi, tuleb sellest politseile teada anda.
“Kõik metallisektoris tegutsejad, on need siis metallimüüjad, vahendajad, tootmisettevõtted, kokkuostjad või ehitajad, peaksid täna läbi mõtlema, millised ohud teda varitsevad ja kas ta on teinud kõik endast oleneva, et oma vara kaitsta,” sõnas Kaju.
