Kuidas jõuda Põhjamaade tasemele, kus tulesurmasid on 4,6 korda vähem kui meil Eestis? Päästeameti strateegia järgi peaksime selle saavutama juba aastaks 2025, aga kuidas see võimalik on?
Päästeameti optimismi süstivast strateegiast räägime paraku ajal, mil Eesti statistika on nii eluhoonetes puhkenud tulekahjudes kui ka vingumürgitusse surnud inimeste osas üsna nukker.
Eelmisel aastal hukkus tules 48 inimest – seda on üheksa inimest rohkem kui aasta varem. Detsember oli selles vallas viimase üheksa aasta kõige traagilisem kuu. Töötav suitsuandur oli aga vaid üheksas kodus, kus inimene tulekahju tagajärjel hukkus. Samas polnud ükski nendest üheksast andurist nutikas.
Kuigi suitsuandur on kohustuslik, pole selles vallas seis suurepärane. Päästeameti eelmise sügise uuring tõi välja ohtliku trendi – kahe aastaga on töökorras suitsuandurite arv kodudes vähenenud viis protsenti ehk ligi 28 000 kodus on andur kas maha võetud või see ei tööta.
Mida Päästeamet teha plaanib?
Oluline osa Päästeameti strateegiast on projektil „Kodud tuleohutuks“, mille käigus muudeti eelmisel aastal tuleohutumaks 255 kodu, abi anti 683 000 euro eest. Projekti käigus vaadati üle abi vajavate kodude kütte- ja elektrisüsteemid ning vajadusel tehti uuendusi, et tagada süsteemide ohutu toimimine. Lisaks paigaldati kodudesse andurid ja tulekustutusvahendid ning vajadusel kutsuti kohale korstnapühkija.
Tänavu on projektile riigieelarvest eraldatud miljon eurot, millele lisandub kohalike omavalitsuste panus. Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Pilleriin Kurg märkis, et vajadus kodude tuleohutumaks muutmise järele on jätkuvalt suur. “Tulekahjude põhjuseid analüüsides näeme, et enim eluhoonete põlenguid saab alguse rikkis elektriseadmetest ja -süsteemidest, hooletust suitsetamisest ning õnnetustest lahtise tulega. Paljudel juhtudel on ohuallikaks korralikult hooldamata küttesüsteem.”
Siseminister Lauri Läänemets on öelnud, et lisavahendite leidmine on tuleohutuse edendamiseks hädavajalik, sest jätkuvalt sureb igal aastal kümneid inimesi tulesurma. Seda aga saaks vältida.
Ainuüksi eelmisel aastal tehtud kodunõustamiste käigus tuvastati 1848 kodus küttesüsteemidel puudusi ning 2945 kodus esines probleeme elektrisüsteemidega. Korstnapühkijad hindasid eelmisel aastal ohtlikuks 2073 küttesüsteemi.
Läänemets osutas ka kohustuslikule suitsuandurile, mis on vaid 87% kodudest. “See näitab, et tööd peab jätkama ning seepärast oligi oluline leida tuleohutuse projektile täiendavaid vahendeid. Riik peab tegema kõik mis võimalik, et inimesed oleks kaitstud nii avalikus ruumis, töökohal kui ka oma kodus.“
Võta oht kontrolli alla
Samas oleks ainult riigi peale lootma jääda rumal, võimaliku ohu peab tuvastama ja kontrolli alla saama õigel ajal ja seda saab ka igaüks ise teha.
Parimaks lahenduseks on nutika suitsu- ja vingugaasianduri hankimine. Andur on nii tark, et saadab vajadusel ohuteate ka päästjatele. G4Si Nublu teatab kasutajat ohust kohe, ükskõik, kus ta ka ei viibiks ning kui inimene lähimate minutite jooksul ei reageeri, edastab andur teate ka G4Si juhtimiskeskusesse, kust saadetakse kohale patrull ja teavitatakse vajadusel Päästeametit. See on juba tõestatud, et ainus asi, mis aitab tulekahju õigel ajal avastada, on töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur.
Päästeamet tõi strateegiaplaanis välja ka numbrid, mille peaksime 2025. aastaks saavutama:
| Strateegiaplaanis välja toodud punktid | 2022 | 2025 |
| Hukkunute arv tulekahjudes | 48 | <12 |
| Päästesündmuste ja ohukahtluste arv väheneb | 13 077 | <15 500 |
| Hoonetulekahjude arv väheneb | 976 | <1300 |
| Eluhoonete tulekahjude arv väheneb | 548 | <700 |
| Varaline kahju hoonetulekahjudest väheneb | 12 000 000 € | <10 000 000 € |
| Inimesed tunnevad end Eestis turvaliselt. Päästeameti usaldusväärsus on kõrge | 93% | >95% |
Positiivse aspektina saab tuua välja, et mitmetes punktides oleme juba seatud eesmärgi saavutanud. Oluliselt on vähenenud päästesündmuste ja ohukahtluste koguarv ning hoone- ja eluhoonetulekahjude arv. Nüüd jääb vaid loota, et inimesed ise vastutustundlikumalt käituksid ning endale koju kohustusliku anduri paigaldaksid. Siis jõuame soovitud arvudeni kõigis punktides.
