Eesti rannik võib olla väga ohtlik: hooletut meresõitjat võivad tabada uskumatult suured väljaminekud

Veesõidukiga merele sõitma minnes tasub olla väga hoolikas.Foto: Shutterstock

Veesõiduhooaeg on täies hoos ja paraku toimunud ka esimesed mereõnnetused. Viimase aasta jooksul on ERGO kindlustuses registreeritud mai lõpu seisuga 45 säärast juhtumit, millest kulukamaga kaasnes lausa 170 000 euro suurune kahju. 

Keerulised mereolud

Kevadel põhjustavad veesõidukijuhtidele muresid kivid, mis on jäämineku ajal merepõhjas nihkunud. Olukord on eriti ohtlik hooaja alguses, kui meri on madalam. Just seetõttu tuleb ERGO kahjukäsitlejate sõnul kevaditi tihti ette ootamatus kohas kividesse sõitmisi või põhja riivamisi.

“Eesti rannik on hästi huvitav – meil on ju palju saari ja laide – ning see kutsub inimesi veesõidukeid ostma. Samas on meri kohati väga madal ja sellest tulenevalt on ka mereolud igal aastal pärast jääminekut erinevad,” ütles ERGO kindlustuse ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Kaatritele on ohutu sügavus kergemini kättesaadav, jahtidel keerulisem. Samas on Makienko sõnul ka kaatritele lisandunud võimsust ja vee peal liigutakse suurel kiirusel, mistõttu on isegi ohu märkamisel seda vältida päris keeruline, kui mitte võimatu.

Juhtumeid, kus laevnik sõidab ootamatult kividesse, on tänavu kevadel registreeritud juba viis. Nende puhul jäi kahju 500 ja 20 000 euro vahele.

Veesõidukitele ei kujuta ohtu ainult madalikud ja kivid, vaid ka muud objektid. “Üks meie klient sõitis oma praktiliselt uue kaatriga 2021. aasta suvel Hiiumaa lähistel varem tuldud marsruuti pidi tagasi ja tabas vees hulpinud palki, mis purustas kaatri põhja ja kaks mootorit,” rääkis Makienko. Kuna kaater maksis üle 200 000 euro, ei olnud mõttekas seda taastada ja kindlustus hüvitas kaatri põhja väärtuse.

Viimase aasta jooksul on ERGO väikelaevakindlustuse kulukaim juhtum õnnetusse sattunud jaht, millel purunes mast, kahjustada said ka pool miljonit eurot maksva aluse purjed. Kogukahju küündis 170 000 euroni. Juhtum leidis aset Tallinna lahel võistluste käigus ning tegemist oli maailmatasemel võistluspurjekaga.

“Õnneks on Eestis selliseid juhtumeid üha vähem, kus mingi avarii toimub tehnilise rikke tagajärjel, kuid ka sel põhjusel on tulnud ette veesõidukite uppumisi, süttimisi või muid kahjustumisi,” tõdes Makienko. “Ilmselt inimesed juba mõistavad, et kaatri hooldus on samaväärne õhusõiduki hooldusega – kui rike tekib, ei saa seda eirata, sest vastasel juhul võivad olla ohus inimelud.”

Suure kahju võivad kaasa tuua ka justkui rutiinsed manöövrid, kasvõi ebaõnnestunud sildumine. Näiteks sai tänavu aprillis ligi 5000 euro summas kahjustusi jaht, mis põrkas vastu ujuvkaid. Möödunud aastal tekitas aga ühele jahile enam kui 1000 euro eest kahjustusi kokkupõrge ujuvsilla betoonist konstruktsiooniga.

“Meie vetes on väga oluline planeerida oma teekonda. Tuleks valida mõistlik kiirus ning purjus peaga rooli mitte minna,” märkis Makienko.

Olgu öeldud, et ERGO kindlustab nii era– kui äriklientide paate, mootorpaate, purjepaate, jahte, jääpurjekaid, kaatreid, sõudepaate, võistluspaate ja vastutust kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral. 

Kõigile küsimustele vastavad meelsasti ERGO teenindajad müügiesindustes või telefoni teel (+372) 610 6500. Lisainfot ja pakkumisi saad uurida ka ERGO kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.