Sügisel täituvad linnatänavad taas tihedama liiklusvooga ning suvist puhkust nautinud lapsed ja täiskasvanud naasevad argiste toimetuste juurde. Kui suvisel ajal juhtub enim õnnetusi aiatööde ja aktiivsete tegevuste käigus, siis sügiskuudel sagenevad õnnetusjuhtumid treeningsaalides ja linnatänavatel, räägib ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Alice Karula.
Septembris võtab nii täiskasvanutele kui lastele uue elukorralduse ja -rütmiga kohanemine aega. Tänavatel liigub palju uusi koolijütse, kelle tähelepanu võib kergesti hajuda. “Oluline osa on siinkohal emadel-isadel, kes võiksid enne kooliaasta algust lapsega koolitee läbi jalutada, liiklusreegleid selgitada ja võimalikele ohtudele tähelepanu juhtida,” paneb Karula vanematele südamele.
Igal aastal lisandub tänavatele kergliikureid, see on kaasa toonud ka ratturite omavahelised kokkupõrked ja otsasõidud jalakäijatele. “Kui kergemad õnnetused päädivad vaid ehmatusega, siis raskemad luumurdude ja haiglaravi nõudvate vigastustega,” avaldab kindlustusekspert.
Karula toob välja, et sügishooajal kasvab ka kehalise kasvatuse tunnis ja trennis juhtuvate õnnetuste arv. Lapsed on aktiivsed ja nende ohutunne pole veel nii hästi arenenud kui täiskasvanutel. Tavapärased õnnetused on erinevate liigeste venitused, põrutused, haavad ja luumurrud.
Palju juhtub ka olmetraumasid, näiteks kukkumised ja libastumised nii kodus, lasteaias kui koolis. Hiljuti oli näiteks juhtum, kus laps kukkus mänguväljakul kiigu pealt ja vigastas paremat kätt. Luu õnneks ei murdunud, kuid laps peab olema puhkerežiimil ja pidama pallimängust vähemalt kolm nädalat pausi.
Kindlustamine kogub populaarsust
Olukordades, kus laps vajab arstiabi või vanem peab temaga koju jääma ja töölt eemal viibima, on õnnetusjuhtumikindlustus suureks abiks. Lapse ravikulu hüvitab küll Tervisekassa, kuid mõnikord võib kiiremaks paranemiseks minna lisaks vaja ka tasulist arstiabi, mida õnnetusjuhtumikindlustus katab.
„ERGO praktikas näeme, et vanemad on hakanud üha rohkem teadvustama lastega seotud kindlustuste vajalikkust,” ütleb Karula. Ta lisab, et õnnetusjuhtumikindlustus ei aita küll valu leevendada, kuid on perele rahaliseks abiks. Kindlustuslepingu alusel on võimalik maksta ka ühekordset valurahahüvitist. Näiteks luumurdude tagajärjel väljamakstav valurahahüvitis jääb keskmiselt tuhande euro kanti.
Õnnetusjuhtumikindlustuse saab teha lapsele alates esimesest eluaastast. Ka lastele on võimalik valida ravikulude kindlustuskaitse, millega aidatakse korvata kulud taastusravile, tasuda abivahendite rendi või muu taolise eest. Karula märkis, et seltsiti võib see erineda, kuid ERGO õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas ja kaetud on ka trauma tagajärjel tekkinud hambavigastused.
Õnnetusjuhtumikindlustusega seotud hüvitised on järgnevad:
- Ravikulu hüvitis korvab õnnetuse tagajärjel tekkinud ravikulud, mida ei hüvita Tervisekassa, näiteks kui hambast killu välja kukud, vajad taastusravi või abivahendeid (nt kargud, liigesetugi jmt).
- Päevaraha hüvitis korvab saamata jäänud osa päevapalgast, mida Tervisekassa ega tööandja ei maksa. Nii säilib harjumuspärane sissetulek.
- Püsiva puude hüvitis aitab, kui õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisekahjustuse tõttu tuleb teha suuri väljaminekuid. Näiteks ehitada ümber kodu.
- Valuraha pakub ajutise tervisekahjustuse ühekordset hüvitist.
- Surmahüvitis on mõeldud kindlustatud isiku surma korral tema lähedaste majandusmurede vältimiseks ja leevendamiseks.
Lepingu sõlmimisel saab inimene valida just need hüvitised ja kindlustussummad, mis vastavad tema vajadustele ja võimalustele. Kindlustus kehtib ööpäev läbi nii tervisesportides, töötades kui ka igapäevatoimetusi tehes. Kui tegeletakse võistlusspordiga või töötatakse riskiohtlikus ametis, saab seda kaitset lepingusse juurde valida.
