Seega on seadusega ette nähtud, et politsei peab sekkuma, kui öörahu rikutakse, võttes selleks appi vajalikud meetmed (sh lärmaja korterisse sisenemine ja müra tekitava vahendi konfiskeerimine).

Samas võib politsei poole pöörduda ka öörahuvälisel ajal, kui lärm, mida tekitatakse, ei ole tavapärane olmemüra. Iga väljakutse jääb registrisse ja sarilärmajate korral saab kohaldada vajalikke meetmeid isikuga tegelemiseks.

Samas on soovitatav enne müra pärast politseisse pöördumist juhtida selle osas tähelepanu otse naabrile, kuivõrd ta ei pruugi ise aimata, et tekitatud valjud helid teistesse korteritesse levivad.

Süüdi võib olla ka kehv ehituskvaliteet

Kui aga tavapärane olmemüra kostub läbi seinte (näiteks inimeste omavaheline vestlus), siis võib probleem olla kehvas heliisolatsioonis.

Kui kinnisvara on ostetud hiljuti (viimase 2–3 aasta jooksul), siis võib olla võimalik esitada müüjale kehva heliisolatsiooni osas pretensioon puuduse kõrvaldamiseks.

Kehva heliisolatsiooni probleemi võib ette tulla sagedamini vanades hoonetes, kuid välistatud pole probleemid ka uusarendustes, kus korraliku helipidavuse osas on inimestel teatud kvaliteediootused. Kui müüja keeldub pretensiooni lahendamast, siis on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid – näiteks heliisolatsiooni probleem ise kõrvaldada ja nõuda kas kahju hüvitamist, hinna alandamist või äärmisel juhul taganeda lepingust.

Esialgne lahendus tuleks leida omakeskis, kuid kui nõuet siiski kohtuväliselt ei täideta, siis tuleks pöörduda kohtusse, mille otsused on sundtäidetavad. Eeltoodud variandi puhul on mõistlik leida endale õiguseksperdist esindaja, kes saab esmalt hinnata nõude perspektiivikust ja seejärel koostada korrektse nõude.

Lärmakas naaber võib olla varjatud puudus

Kinnisvara müüjatel tuleb arvestada sellega, et lärmakad ja probleemsed naabrid võivad, olenemata sellest, kas probleem on kehvas heliisolatsioonis või lihtsalt pahatahtlikes naabrites, olla varjatud puuduseks, mille eest müüja ostja ees vastutab. Seega on mõistlik müügilepingus ostjat teavitada sellisest asjaolust, kus naabrite müra kostub müüdava kinnisasja piiridesse.

Kui sellist teavitust ei ole tehtud ja ostja esitab pretensiooni, siis võib esialgu proovida leida lahendust omavahel, kuid kui pooled jäävad eriarvamusele, siis tuleks leida endale jällegi õiguseksperdist esindaja, kes saab hinnata, kas ostja nõue on õigustatud või mitte, misjärel saab ekspert soovitada müüjale edasisi samme.

Häiriva üürniku saab välja tõsta

Kui probleemseks naabriks on üürnik, siis on soovitatav pöörduda kinnisasja omaniku poole, kes üürniku korrale kutsuks.

Üürilepinguid reguleeriva võlaõigusseaduse järgi ei tohi üürnik oma tegevusega häirida teisi naabreid. Korduval naabrite häirimisel tekib üürileandjal õigus üürileping lõpetada ja üürnik korterist välja tõsta.

Lärmaja korteri saab sundvõõrandada

Kui tegemist on omanikuga, kes tekitab naabritele oma tegevusega korduvalt peavalu ja kahjustab nende huvisid, siis on seadusega ette nähtud äärmuslik meede, mille järgi võib omanikult nõuda korteri sundvõõrandamist.

See on aga tõepoolest viimane õlekõrs ja selline nõue on õigustatud üksnes teatud tingimuste täitmisel. Vastava nõude perspektiivikuse hindamisel ja nõude koostamisel on kindlasti vajalik õiguseksperdi igakülgne abi.

Esmalt proovige rääkida

Teemat kokku võttes soovitan esmalt siiski naabritega suhelda ja vajadusel välja selgitada täpsed asjaolud, et leida sobiv lahendus. Loomulikult peab arvestama, et kortermajades ongi olemas mingi mürafoon, mis tuleneb kõigi elanike olmetegevustest. Kui see vastab normidele, peab olukorraga paratamatult harjuma. Kahtluse korral saab alati kutsuda pädeva eksperdi, kes teeb vastavate mõõteriistadega selgeks, kas helitugevus vastab kehtestatud normidele või mitte.

Kui tegemist ei ole normaalsuse piiridesse jääva häiriva faktoriga (näiteks pahatahtlikud naabrid või alla normi ehituskvaliteet), siis tuleb abi paluda politseilt või võtta tarvitusele artiklis kirjeldatud juriidilised sammud.