„Korteriomanikel tuleb aga mõista, et ükski tulemus ei tule tasuta. See tähendab, et oma ala hästi tundev korteriühistu juht peab saama ka korralikku töötasu,“ toonitab Jaadla. Mõne aasta eest EKÜL koolitusprogrammi raames valminud küsitlusest selgus, et õiglast tasu korteriühistu juhtimise eest, mida tehti sageli isikliku elu arvelt, said vaid vähesed korteriühistute juhid.

„Läbiviidud küsitluse kohaselt ei saanud ühistu juhtimise eest üldse tasu 51%. Tasu saajatest omakorda vaid 11% said netosummas 200-500 eurot, samal ajal kui 34%-l jäi saadava tasu suurus alla 200 euro. Ükski töö, liiati veel nii keeruline ja kutseoskusi nõudev kui korteriühistu juhi oma, õhinapõhiselt kaua vastu ei pea,“ nendib Jaadla.

Jaadla sõnul on elamute renoveerimine Eestis praegu aktuaalsem ja võimalusi rohkem kui eales varem, see aga eeldab toimivat korteriühistut. „“Toimivast ühistust võidab ju ennekõike korteriomanik, kes saab renoveeritud majas tänapäevase kodu ning eelise kinnisvaraturul,“ märgib Jaadla.

„Seda, et majade rekonstrueerimine on võetud Eesti üheks prioriteediks, näitab nii vajalike strateegiliste alusdokumentide loomine kui ka toetuste suurenemine. Kümme aastat tagasi poleks keegi julenud unistadagi, et üks maja võib miljon eurot renoveerimistoetust saada, aga täna on selline võimalus tehaselise renoveerimise puhul täiesti olemas. Väga kurb, kui hädasti uuendamist vajav elamu jääb neist võimalustest korteriühistu puuduliku toimimise tõttu kõrvale.“